Книги, похожие на «Matthias Johann Eisen, Rahva nali»

Tüdruku nimi on Ellen Savinger ja ta on kolm nädalat kadunud olnud. Sam Berger kardab, et tüdruk on langenud sarimõrvari ohvriks, aga enamik tema kolleegidest Stockholmi politseis ei taha teda kuulda võtta – kuni laipa ei ole, ei ole ka kuritegu. Siis satub Sam kokku salapärase Nathalie Fredéniga, kes näib juhtumist üllatavalt palju teadvat. Päevavalgele tuleb lugu, mille peadpööritavalt käänulised harud on Sami eluga kokku põimunud. Äkitselt saab kütist jahisaak ja hämaral piirimaal ootab tõde, mida liiga paljud soovivad varjata.Arne Dahl on pseudonüüm, mille all kirjutab kriminaalromaane stockholmlane Jan Arnald. Tema töid on Rootsis, Saksamaal ja Taanis korduvalt pärjatud krimikirjanduse parima romaani auhinnaga. Eesti lugejale on ta tuttav romaanisarjaga Stockholmi kriminaalpolitsei eriüksusest, nõndanimetatud A-rühmast (raamatusarjas „Mirabilia“ on ilmunud 6 raamatut). Lisaks on Dahli sulest ilmunud neljast raamatust koosnev sari, mis räägib Euroopa rahvusvahelisest politseiüksusest Opcop.„Piirimaa” on esimene osa kolmandast sarjast, mille peategelasteks on uurijad Sam Berger ja Molly Blom. See tempokas ja kaasahaaravalt sugestiivne põnevik avab lugejale uue külje Dahli rikkalikus loomingus. Uue sarja raamatute tegevus väljub traditsioonilise politseitöö raamidest ning viib lugejad palju lähemale nii ohvritele kui ka mõrvaritele.„Piirimaa“ on juba tõusnud rahvusvaheliseks bestselleriks ja sellest on saanud Arne Dahli edukaim romaan. Saksamaal on müüdud enam kui 150 000 ja Rootsis enam kui 100 000 raamatut. „Säravalt robustne stiil ja kohutav tempo, see raamat haarab teid esimesest reast alates ja ei lase enam kunagi vabaks.”–Peter James„Kui krimikirjanduses oleks magistriõpe, siis „Piirimaa“ peaks olema selle kohustuslik kirjandus. Mitte ilmaasjata ei nimetanud Rootsi üks suuremaid päevalehti seda romaani kõigi aegade parimaks Rootsi kriminaalromaaniks.“–Geir Tangen

Erakordne. – The TimesFrench on vaieldamatult üks parimaid krimikirjanikke, kes üldse olemas on. – Associated PressIntelligentne ja kaunilt kirjutatud romaan võmmidest, mõrvast, mälust, suhetest ja Iirimaast. Mõrv äratab ammused mälestused…Kaheteistaastane poiss mängib koos oma kahe parima sõbraga metsas. Juhtub midagi hirmsat. Ja tema sõbrad kaovad igaveseks.Kakskümmend aastat hiljem töötab Rob Ryan – ainus, kes metsast tagasi tuli – Dublini politseijaoskonnas uurijana. Ta on muutnud oma nime. Keegi ei tea tema minevikust. Isegi tema ise ei mäleta, mis tollel päeval juhtus. Siis aga leitakse ammuse tragöödia paigast väikese tüdruku surnukeha ja kunagine müsteerium kisub Robi jälle enda keerisesse. Iga uus juhtlõng süvendab temas ja tema partneris Cassies halba eelaimust. Robi iseseisvalt ette võetud uurimine aga kurnab teda üha enam. Ning kõik jäljed viivad halastamatult tagasi… metsa.Tana French sündis USAs, kuid veetis suure osa oma lapsepõlvest Iirimaal, Itaalias ja Malawis. Ta õppis Dublini Trinity College’is näitlejaks ning elab siiani Iirimaal. Tema esimene romaan “Vaikiv mets” ilmus 2007. aastal ja võitis mitu auhinda, teiste seas Edgari, Anthony, Barry auhinnad parima debüütromaani eest ning Macavity ja IVCA Clarioni auhinna parima põnevusromaani eest.Raamat on esimene osa Dublini mõrvarühma juhtumitest jutustavas sarjas, mille iga osa võtab fookusesse uue peategelase, kes on lugejale eelmisest osast küll tuttav, kuid pole täitnud keskset rolli. Nii loob autor mitmekülgse maailma ning annab lugejale võimaluse näha seda erinevatest vaatepunktidest.French on nüüdisaja üks andekaimaid krimikirjanikke. – Washington PostSee psühholoogiline põnevik raputab su läbi ega lase end käest panna. – Belfast TelegraphTäiuslikumaid põnevikke, mida ma viimasel ajal lugenud olen. – Sophie HannahTana French tekitab lugejates kultuselaadset pühendumist… suur osa krimikirjandusest on meelelahutuslik, French aga sõltuvust tekitav. – The New YorkerNagu kõigis Frenchi romaanides, on ka siinne tekst tähendustest tulvil. Autor ei too meieni lihtsalt üht pööreterohket mõrvalugu, vaid pakib selle hoolikalt valitud proosasse, luues teksti, mis on nii elegantne kui ka sünge. – Associated PressSee hästi kirjutatud ja salamisi üha pinget keriv romaan haarab lugeja endasse juba esimesel leheküljel. – The TimesSuurepäraselt enesekindel ja kaunilt kirjutatud debüütromaan, mitmetahuline psühholoogiline põnevik, mis kaevub igapäevaelu sügavustesse ning pakub hulgaliselt närvikõdi ja üllatusi. – Irish Independent

Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes.Kafka jutud viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. Nad tähendavad seda, mida nad ütlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi hõlmavale. Seda romaani võib lugeda kui lugu maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks, aga seda võib võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolina, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. Kafka sümboolika varal võime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalpsühholoogiasse, kõige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks võime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste krüptogrammidena.Vähe on kirjanikke, kelle looming oleks võimaldanud ja välja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati ristivastupidiseid tõlgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loominguleosaks on saanud. Eeskätt kehtib see tema romaanidekohta. Mida tähendab Loss? On ta inimlike mõõdupuudegahaaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogidetaevas, nagu arvab väljaandja Max Brod, või kosmilise kurjuse,saatana peakorter, või lihtsalt maise maailma bürokraatia,võõrandunud elu võrdpilt – või kõik need kokku? Keson maamõõtja K.? Kas parimategi inimlike püüdluste luhtumistsümboliseeriv igamees, elu absurdsuse sümbol, või kurjuseleaktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsionäär, kessaab küll igal sammul lüüa, aga omast ei tagane? On ta igavesekurjuse, bürokraatliku maailmakorra süütu ohver või omavalelikkuse, külma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamiseeest karistada saav tüssaja, kavaldaja, vale mees õigetesihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metafüüsilineanarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik,nõrkuse geenius, võõrandunud maailma mütoloog,teednäitav kuju, või väikekodanlik dekadent, küll andekas,aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armeeei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nendeobjekt kuidagi lasta ennast ühe nimetaja alla viia. Raske ontõestada, nagu oleks Kafka midagi tõestada tahtnud. Ta oliküsija, otsija, kuid kujundi, mitte mõistete või teooria kaudu —ja kujundiga, sümboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oliharvaesinevat jõudu endale võrdpilte luua. Sellegipoolest eiammendu ta kunagi selles, mis on tõlgendatav, pigem on tavõtnud tarvitusele kõik mõeldavad ettevaatusabinõud omatekstide tõlgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikultedasi kobada.» (W. Benjamin).Tõlkija Mati Sirkel