Книги, похожие на «Ivan Turgenev, Punin ja Baburin»

Tõeliselt hirmutav. – Ruth WareSa näed oma töökaaslasi iga päev.Aga mis on see, mida sa nendes ei näe?Amira, Sarah, Paula, Ewan ja Charlie on aastaid koos töötanud – nad teavad, millist kohvi keegi neist eelistab, kelle isiklik elu on üks suur sasipundar, kes ei saa laste pärast öösiti magada. Kuid nende mugav kontorirutiin lüüakse segi, kui saabub uus agressiivne ülemus…Korraga muutub õhustik kõhedaks. Kes salamisi teisi vihkab?Keda piinab minevik?Kes on suuteline mõrvaks?Tammy Cohen on kirjutanud mitu tunnustatud romaani, mille keskmes on peretülid. Psühholoogiliste põnevikega on ta saavutanud aga erakordse menu. Cohen elab Põhja-Londonis koos elukaaslase ja kolme (peaaegu) täiskasvanud lapsega ning ühe halvasti käituva koeraga. Paremat psühholoogilist põnevikku on raske leida. – C. L. TaylorVärske lähenemisega ja nutikas psühholoogiline triller. See oli suurepärane! – Clare Mackintosh.Nauditavalt terav põnevik. – Heat MagazineSee kaasahaarav põnevik annab kontorisuhetele täiesti uue mõõtme. – Closer MagazineHäiriv, pinget täis ja täiesti võimatu käest panna. – Woman & HomeHoiab lugeja teadmatuses kuni päris lõpuni välja. – i MagazineJahmatavate pööretega põnevik, mis üllatab lõpuni välja. – Sunday MirrorPeajagu teistest üle. – Daily MailTõeliselt pöörane. – Emma Kavanagh

1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Külmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel käsitles külaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi ühiskondlikke vastuolusid ja näidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Väljaotsa Jaan, kes haiguse tõttu satub väljapääsmatult raskesse seisukorda oma ema ning õdede-vendade toitmisel. Moraalse löögi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Väljaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan võib uhkelt ja väljakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on küll vaene, aga äärmiselt aus. «Külmale maale» on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks.

Romaani insenerist peategelast tabab ootamatult täielik mälukaotus. Pärast mõningaid eksirännakuid on ta sunnitud pöörduma abi saamiseks ainuvõimalikku paika – psühhoneuroloogiahaiglasse. See küllaltki ebaharilik tegevuskoht ei too aga romaani minoorsust, pigem annab autorile võimaluse mõtiskleda – kohati isegi lõbusas toonis – inimloomuse kummaliste tahkude üle. […] “Kuidas käib teie abikaasa käsi? Kas on proua ka täna puu otsas?”Põõsast kostis vale-Botvinniku tasast itsitamist, kuid Pent oli kindel, et Karl Moorits seda siiski ei kuulnud, õnneks. Kuidas doktor nüüd reageerib?Ta vaatas Jakobit pika pilguga ja veendus siis, et teda ei pilgata. Jakobi silmis helkis ausus ja mure.“Loomulikult mitte. Seda juhtub harva.”“Kas te ei arva, et ehk tasuks minul temaga rääkida?”“Teil?” Uuesti pidi doktor kontrollima, kas teda siiski ei tögata.“Just nimelt minul…” Jakob uuristas väikese sõrmega kõrvaauku. Väga püüdlikult. Pent oli ennegi märganud, et ta kimbatust tundes tihtipeale kõrvaaugust abi otsib”“Asi on selles, et mina olen täiesti väljakujunenud paranoik, ja mul on tunne, et vaimu­haigetega saavad kontakti kõige paremini need, kes ka ise… noh, päris terved ei ole. Ma julgen koguni arvata, et kuulsate hullutohtrite hulgas on palju selliseid inimesi…” […]