Книги, похожие на «Эдгар Аллан По, Punase surma mask»

Me tulime siia linna 1922. aasta kevad­talvel, varsti pärast seda, kui mu mees oli vangilaagrist vabanenud ja meid oli laulatatud. Me suusatasime läbi märtsikuiste metsade, lumi oli paks ja kleepuv, põhjapoolse Soome suured kuusikud ei tahtnud meid minna lasta. Me tungisime sellele maale, surusime suuski lumest läbi, tõukasime tagant, nii et silme ees must, seljakott seljas ja ema kootud käpikud käes.Sirpa Kähköse romaan „Graniitmees” („Graniittimies”, 2014) on lugu Soome noortest, kes 1920. aastatel salaja Nõukogude Liitu läksid. Nad loobusid oma kodumaast, nimest ja emakeelest. Nad uskusid, et ees ootab uus elu, tööinimeste paradiis, mille nemad ise üles ehitavad. Kuid utoopiad ei teostu ja maa, Stalini-aegne Nõukogude Liit, kuhu nad õhinal olid tulnud, ei võtnud neid omaks.Sirpa Kähkönen (snd 1964) on tänapäeva Soome tunnustatumaid kirjanikke. Ta on hariduselt ajaloolane ja kirjutanud mitmeid romaane oma kodukandi Kuopio lähiajaloost. Teos käsitleb tundlikku teemat – Soome pahempoolsete käekäiku sõdadevahelisel ajal. Ka on see raamat osalt Sirpa Kähköse perekonnalugu.

David Herbert Lawrence (1885-1930) on eesti lugejale tuntud ennekõike romaanikirjanikuna. Samavõrd tunnustatud on ta aga ka lühiproosameistrina, kelle looming on oluliselt mõjutanud 20. sajandi kirjandust. Valik D. H. Lawrencei lühijutte on koondatud kogumikku Ema ja tütar, mis ilmub sarjas Klassikalised lood.

Milline tüdruk ei unista romantilisest filmirollist, milline noormees ei kujutle end verdtarretava põneviku kangelasena! Salapärane, magnetina ligitõmbav filmimaailm oma lootuste, pettumuste, armutu konkurentsi ja kirgedega on andnud ainet paljudele kirjanikele.Enn Vetemaa romaan «Hõbedaketrajad» viib meid «Eesti Hollywoodi», kus käivad uue seiklusfilmi võtted. Paljude menukate komöödiate autor, tuntud näkiuurija Vetemaa käsitleb meie filmiloojate elu talle omase leebe huumoriga, eesti näitlejate, režissööride ja filmistuudio juhtide prototüübid on tema romaanis selgesti äratuntavad. Kuna autor on stsenaristina ise sageli filmimisel osalenud, siis on tal teada ning lugejatele jutustada kõiksugu koomilisi ja ka traagilisi lugusid, mis leiavad aset, enne kui üks film lõpuks vaataja ette jõuab.

Kuigi väike ja näiliselt nõrk, suudab Esimene Asum oma teadusliku ülemvõimu abil alistada ümberkaudsed barbariseerunud planeedid ja anarhistlikud sõjapealikud, kes olid lahku löönud hukkuvast Impeeriumist. Nüüd tuleb Asumil end kaitsta Impeeriumi ja selle viimase tugeva kindrali, andeka ja salakavala Bei Riose rünnakute eest.Raamatu teises osas astub Asumi vastu välja üksainus inimene, Muulaks kutsutud olend, kellel on võime ümber kujundada inimtundeid ja pöörata inimeste meeli. Ta muudab oma ägedaimadki vaenlased jäägitult andunud teenriteks. Armeed ei saa ega taha temaga võidelda. Kas ta alistab Esimese Asumi ja nurjab Seldoni projekt?Ameerika ulmekirjanik Isaac Asimov (1920–1992) jätkab oma romaanitriloogia teises osas Asumi ja Impeeriumi vahelise võitluse ja Asumi-siseste konfliktide kirjeldamist.