Книги, похожие на «Ю Несбё, Punarind»

Kalle Klandorf: “Palgasõdur. Stockholmi ensüüm” avab immigrantide ja terrorismi seoseid.Endine kriminaalpolitseinik, eriteenistuse juht ja Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf ja kaasautori Andreas E. Jakobi sulest on ilmunud põnevusromaanide sarja „Palgasõdur“ viies osa nimega „Stockholmi ensüüm“. Seitsmeaastane immigrant Abdul, kelle isa suri kohaliku politseiniku südametuse tõttu, plaanib aastakümneid hiljem isale antud lubaduse ellu viia ja pühkida talle valusaid mälestusi tekitav paik maailmakaardilt.Raamatu sündmustik areneb selle sajandi esimesel kümnendil Stockholmis ja Pärnus.Tänapäeva Rootsi suurlinnade slummides toimuv meenutab kohati Eestit 90-ndatel aastatel. Iga hetk kärgatavat pommi täidavad kultuuride erinevused, eri usundid, erinev arusaam maailmakorraldusest ja õiglusest. Ühel hetkel see pomm plahvatab, aga tegelikult on keegi, kes kogu seda mängu juhib ja otsustab, millal on õige aeg nupule vajutada. Halliks kardinaliks ongi mees, kes kasvas üles valu ja kättemaksuihaga.Raamatus põimuvad omavahel kaasaegne teadus, kõrgtehnoloogilised relvad aga ka inimlikud tunded kättemaksuihast armastuseni. „Juhuslikul kombel, kui mõelda mõned kuud tagasi lahvatanud haiguspuhangule Hiinas, on meie raamatu üheks tegelaseks raku- ja molekulaarbioloogia praktikant Henrik, kes vaid head soovides töötab välja ravimiks mõeldud aine. See aine reageerib inimese nahaensüümile ja jõuab pindmiste kapillaaride kaudu vereringesse. Kui taolist ravimit aga veidi muuta, võib palju pahandust juhtuda,“ räägib Klandorf.Autorid pühendasid uue raamatu kõigile terrorismivastases võitluses osalenutele ja hukkunutele.2010. aastal ilmus Kalle Klandorfil kahasse Anneli Ammasega raamat «Kalle Klandorf. Jälitaja ja jälitatav». 2013. aastal ilmus “Palgasõdur“ sarja esimene raamat «Palgasõdur. Üksik hunt», 2015. aastal „Palgasõdur. Kassi-Hiire mäng“, 2017. aastal „Palgasõdur. Jaht tuumakohvritele“ning 2019. aastal „Palgasõdur. Agent vastu tahtmist“. 2018. aastal ilmusid „Palgasõduri“ 1. ja 2. osa ka vene keeles.

Ole tubli. Ole ilus. Ole väljavalitu.Maailmas, kus tüdrukuid enam loomulikul teel ei sünni, aretatakse naisi spetsiaalsetes koolides. Kinnisest süsteemist pääsevad neiud alles siis, kui nad on välismaailma jaoks küpsed. Eriliste käitumisreeglite ja hindamiskriteeriumide põhjal edetabeli tippu jõudnud koolilõpetajatest saavad „kaaslased“ – meeste väljavalitud, kellel lubatakse elu viljaka perioodi jooksul teenida abikaasat ja sünnitada poegi. Ülejäänute tulevik on sünge – nemad peavad leppima konkubiini- või õpetajarolliga.Freida ja Isabel on parimad sõbrannad, kes usuvad, et neistki saavad mõne mehe kaaslased – nad on alati olnud oma aastakäigu parimate seas. Aga kui viimasel kooliaastal pinge aina kasvab, juhtub Isabeliga midagi mõeldamatut ja ta hakkab kaalus juurde võtma … Päästa pole enam midagi, sest juba saabuvad innukad noormehed kooli pruuti valima. Freida peab võitlema oma tuleviku eest, kuid ainus viis seda teha on reeta oma tõeline sõber ja ainuke inimene, keda ta kunagi on armastanud. Iiri kirjanik Louise O’Neill on õppinud ülikoolis nii inglise keelt ja kirjandust kui ka moekaubandust. 2010. aastal oli ta praktikal New Yorgis ajakirja Elle peastilisti assistendina. Iirimaale naasnud, asus ta kirjutama romaani „Igavesti vaid sinu“, mis ilmus 2014. aastal ja võeti erakordselt soojalt vastu. O’Neilli läbitungivat pilku ja oskust paljastada naistega seotud ühiskondlikke hoiakuid on tunnustanud mitmete kirjandusauhindadega, sealhulgas pälvis ta 2014. aasta parima iiri raamatu preemia. Kirjastuselt Varrak on ilmunud varem O’Neilli romaan „Sai mis tahtis”.Sügav, sünge ja hirmuäratavalt tõetruu.– Marie ClaireParim tänapäeva noorteromaanide autor.– The Guardian

Rootsi kirjanik Johannes Anyuru on kirjutanud romaani oma isast, kelle suurim unistus oli saada lenduriks. Ta saadeti 1960.aastatel Ugandast Kreekasse hävituslenduriks õppima, kuid tema kodumaal toimunud riigipööre tegi ta unistusele lõpu ning temast sai pagulane. Mõtlikult ja poeetiliselt, kohati veidi unenäoliselt liigub autor koos isaga läbi aastate ja sündmuste, mis on lõpuks seotud tema enda, nahavärvi ja identiteedi, ajaloo, isa ja poja looga.Johannes Anyuru sündis 1979. aastal Rootsis, tema isa on pärit Ugandast ja ema rootslanna. 2003. aastal debüteeris Anyuru luulekoguga „Det är bara gudarna som är nya”(„Uued on vaid jumalad”). Ta on avaldanud mitu luulekogu ja kaks romaani, pannud luulet räpivormi, kirjutanud ka teatrile. „Paradiisist tuli torm” sai 2012. aastal Svenska Dagbladeti kirjandusauhinna ning see romaan on tõlgitud paljudesse keeltesse.