Книги, похожие на «Robert E. Howard, Punane Sonja»

Kui Manella onu, Avondale’i krahv käsib neiul abielluda eaka Dunsteri hertsogiga, tunneb neiu suurt hirmu. Seega põgeneb Manella koidikul koos armsa koera Välgu ja hobuse Heroniga, et alustada uut elu. Väiksesse külla jõudes saab Manella teada, et küla omanik Buckingdoni markii vajab kokka, ning end vale nime all esitledes võtab neiu töökoha vastu.Kui Manella päästab markii elu, saavad nad sõpradeks, ja kui sõprusest saab armastus, võib varjunimi, mis neiule vabaduse kinkis, tema õnne rikkuda.

Vanaema käib kaunile leedi Valeria Nethertonile peale, et too kohtuks hertsog de Laparde'iga. Tema isa võtab vastu kutse külastada hertsogi lossi ning plaanib oma jahiga Biarritzi seilata. Kuid ratsutamisõnnetus takistab teda ning Valeria tormakas poolvend Tony peab tema asemele astuma. Tony on aga kindlalt otsustanud näha nii uljast kankaani, nagu seda Pariisis tantsitakse, et veenab Valeriat kehastama kahtlase reputatsiooniga naist, et seda Biarritzis Moulin de la Meris vaadata. Nii seob Valeria end ohtliku ettevõtmisega, milles ta kaotab oma südame põnevale krahv de Savinile…

Üksikemana poja ülikooliküpseks kasvatanud Aliis otsustab vahetada hooldushaigla õe ameti koristajakoha vastu Rootsis, et nii oma lapse arstiõpinguid toetada. Aastaid kitsastes oludes virelenud Aliis on ammu kaotanud usu, et elu talle põnevust ja armastust võiks pakkuda. Kuid laevasõit sihtkohta osutub ootamatult seiklusrikkaks. Kui luksusliku restorani klient kalaluu alla neelab ja teda lämbumisoht ähvardab, suudab üksnes Aliisi kiire ja otsustav sekkumine vana mehe surmasuust päästa. Pööraselt rikas ja mõistatuslik vanahärra kutsub Aliisi oma erihooldajaks ning Rootsi haigla asemel satub naine tööle Prantsusmaa villasse. Üle pikkade aastate on tal aega vaadata tagasi lapsepõlve, mil ta kasvas üles väikeses alevikus, ning otsida lepitust oma vanematega, kas või mõtetes. Samal ajal püüab Aliisi poeg Mathias toime tulla iseseisva eluga Tartus ja üha enam vaevavad teda küsimused oma isa ja vanavanemate kohta, kellest ema talle pea midagi rääkinud pole. „Viimane laev” on eluterve huumoriga kirjutatud südamlik lugu naisest, kes avastab üllatuslikult, et küps iga võib olla mitmes mõttes märksa värvikirevam kui noorus. Raamatule on oodata järge.

Gerhart Johann Robert Hauptmann (1862–1946) on saksa nobelistide hulgast eesti lugejale üks vähetuntumatest, peamiselt on tõlgitud tema draamasid, millest mõned on ka meie teatrilavadele jõudnud. „Soana ketser” – lugu noore mehe, katoliku preestri heitlusest kristliku askeesi ja dionüüsosliku elujaatuse vahel, mis lõpeb kirikule selja pööramisega – on Hauptmanni kõige menukam proosateos. Novelli „Fantoom. Endise vahialuse ülestähendused” peateema on samuti lubamatu armastus ja sellest tulenevad meeletud teod. Psühholoogilise täpsusega kujutab Hauptmann inimhinge heitlusi oma seniste tõekspidamiste (ja ühiskondliku moraali) vastu, sisemist võitlust iseendaga.

Buckingtoni hertsog oli seltskonnas kõige nägusam aadlik ja nii kurikuulus, et kui ta päästis leedi Lynda uppumissurmast, nõudis tema kõrgeausus, et ta kõrgest soost noore kaunitariga abielluks.Kuid nende pulmaööl vandus leedi Lynda, et on hertsogi naine vaid nime järgi.. Seejärel liitsid mesinädalad Kreeka saartele ning iidse armastusjumalanna Aphrodite kuju ohtlik otsing hertsogi ja tema hertsoginna tõelisse südameabiellu, mille pühitsesid kõik jumalad ja jumalannad igaveseks…