Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Kati Murutar, Projektilaps Pärnust»
Siin kaante vahel on kaheteistkümne aasta jagu arvamusi, mõtteid, hoomamisi, kogemisi. Need on minu isiklikud lood, millest saab kokku üks jupike elulugu.Tosina aasta jooksul on palju muutunud. Aeg, mil ma beebiga Mulgimaa metsade vahele kolisin, tundub väga ammusena. Küpsetasin leiba, kasvatasin roose ja hakkasin üles ehitama põlist Ärma talu, kus Toomase perekond oli 300 aastat elanud. Presidentuur polnud siis uneski minu tulevikuplaane ohustamas.Aga elu teeb ootamatuid käänakuid. Taluperenaisest tõsteti mind rambivalgusse ning mulle sai osaks unikaalne roll presidendi abikaasana. Püüdsin leida sellestki eneseteostust ja teenida oma riiki. Kasutasin mulle antud lava, et edendada heategevust, tervist ja tervisesporti, jagasin oma mõtteid meedias. Kuni väsisin vabaduse puudumisest ja vastutöötamisest ning sain aru, et inimene peab elama ka endale.
33 Urmas Oti elu, loomingut ja saatust käsitlevat intervjuud, lisaks tsitaadis teletähe enda värvikamatest väljaütlemistest, arvukalt fotosid.Vahur Kersna eepilise telesaate „Urmas Ott. One man show“ tarvis tehtud 33 intervjuud, mis raamatus avaldatakse esmakordselt täispikkuses. Raamatus hulgaliselt seni avaldamata fotosid, uusi fakte ning erakordselt avameelseid väljaütlemisi Urmas Oti valitud intervjuudest.
Selle raamatuga paneb Eesti teatri elav legend Lembit Anton (s. 1922) värvika punkti oma teatrimälestustele. Kui Eluteatri näitelaval I osa (2012) keskendus peamiselt Lembit Antoni õpingutele Moskva Teatriinstituudis GITIS ja II osa (2013) töötamisele Tallinna Draamateatris, siis käesoleva, III osa fookuses on selgelt möödunud sajandi 60.-ndate – 80.-ndate aastate Tartu teater Vanemuine. Vastasseis ja vägikaikavedu Vanemuise autokraatliku peanäitejuhi Kaarel Irdiga võtab tuurid üles kohe nende tutvuse alguses, kui 6-klassilise haridusega ülbe teatrijuht teatab Eesti ainsale kõrgema haridusega režissöör-lavastajale Lembit Antonile: „Lavastada saad minu teatris alles pärast minu surma, aga näitlejana saad tööd nii palju kui soovid. Kui on vähe, küsi aga juurde, saad.“ Kas Lembit Anton seda sai ja mida põnevat Vanemuise teatris veel juhtus, saab hea lugeja aga teada, kui avab käesoleva raamatu… Eluteatri näitelaval III kuulub viimase, seitsmenda raamatuna ajaloolisse mälestuste sarja üldpealkirjaga Punane katk, millest siiani on ilmunud esimesed kuus raamatut: Selles sõjas mina ei sure (2007), Maakorraldajad (2010), Kuhu küll kõik külad jäid? I ja II osa (2011) ja Eluteatri näitelaval I (2012) ja II osa (2013).
Tiit Pruuli raamat avab Liibanonis pantvangis olnud seitsme eestlase vabastamise tagamaid. Põnevusraamatust saab teada, kuidas tegutsesid Eesti välisministeerium, kaitsepolitsei, välisluure ja teised ametiasutused ning üksiküritajad nii Eestis kui ka mujal maailmas. Raamatus on seniavaldamata dokumente, andmeid läbirääkimisest, röövitute sugulaste päevikukatkeid. Samuti antakse põhjalik ülevaade Lähis-Ida ajaloost, kultuurist ja poliitikast.
Tõeline kunstnik ei kopeeri kunagi tegelikkust, ta interpreteerib seda enda sisemaailma kaudu. Selleks kasutab ta mitmesuguseid, olemuselt tinglikke meetodeid. Kunstniku taotlused, valitud teema ja idee tuuakse vaatajani maalikunsti vahenditega – värvidega. Tõeline kunstiteos saab sündida vaid talendi olemasolul. Selles raamatus antakse lühike ülevaade eri aegadest pärit, eri stiile esindavatest ja erinevate käekirjadega maalikunstnikest, kel kõigil on üks ühine joon – neile kuulub maalikunsti austajate siiras tänu ja sügavalt aupaklik kummardus. Tänu neile elab meis nii kaugete aegade kui ka tänapäeva maalikunst. Raamat on tekstipõhine ja mustvalge. Teoses käsitletud maailmakuulsad kunstnikud: Botticelli, da Vinci, Michelangelo, Raffael, Tizian, Rubens, Rembrandt, Goya, Delacroix, Degas, Cezanne, Monet, Repin, Gauguin, van Gogh, Munch, Toulouse-Lautrec, Kandinsky, Picasso, Chagall, Dali.
Понравилось, что мы предложили?