Книги, похожие на «Margaret Kalm, Poolpäris»

Uurija Harry Hole ärkab hommikul pärast joomingut, riided verised, ega mäleta eelmisest õhtust midagi.Ta on tagasi nullpunktis: tema elu armastus Rakel on ta välja visanud, ta on langenud tagasi alkoholismi küüsi, jäänud ilma õppejõuametist Politseikõrgkoolis ja müünud maha talle kuulunud baari.Vanad tuttavad Oslo politsei vägivallaosakonnas leiavad Harryle töö politsei ametiredeli kõige madalamal pulgal, aga see kuulsat sarimõrvade uurijat ei rahulda. Sest Harry teab, et Svein Finne – esimene kurjategija, kelle ta oma karjääri alguses trellide taha saatis – on pärast kahekümneaastast vangistust jälle vabaduses ja on andnud Harryle mõista, et haub kättemaksu.Siis aga selgub, et järgmine mõrvajuhtum, millega Harryl tuleb silmitsi seista, puudutab teda isiklikumalt kui ükski varasem, ähvardades ta täielikult hävitada.Sest nagu Harry pikaajaline kogemus näitab, saab alati minna veel hullemaks.

Micke ja Bianca kolivad rahulikku eramupiirkonda, mis paistab nende pere jaoks täiuslik elupaik. Aga sedamööda, kuidas nad oma uusi naabreid tundma õpivad, hiilib ligi ebameeldivustunne.Sama hoovi peal elab Jacqueline, endine fotomodell, kel on raske oma elu rööbastele saada, ja tema poeg Fabian, kes ei ole päris nagu teised lapsed. Samuti elab seal Ola, kes näeb vaeva, et pärast röövkallaletungi oma tervis jälle korda saada ja kelle kinnisideeks saab idüllilise naabruskonna turvalisuse säilitamine. Lisaks veel pensionärid Gun-Britt ja Åke, kes valvavad naabrite igat sammu.Kui Biancale nende enda maja ees otsa sõidetakse, paistab esialgu olevat tegu traagilise õnnetusega. Aga sellal kui tema haiglas oma elu eest võitleb, süveneb politsei ja teiste hoovielanike kahtlus. Micke on alati uskunud õiglusse. Aga mis siis, kui selle võidule pääsemiseks on vaja kasutada vägivalda?Mattias Edvardsson on kirjanik ning rootsi keele ja psühholoogia õpetaja gümnaasiumis. 2016. aastal avaldati tema debüütromaan „En nästan sann historia“ („Peaaegu tõestisündinud lugu“) ja 2018. aastal tegi ta suure rahvusvahelise läbimurde põnevusromaaniga „Täiesti tavaline perekond“. See on tõlgitud kolmekümne kolme keelde ja meeldinud nii kriitikutele kui lugejatele. Mattias elab koos oma perega Lundi lähistel Löddeköpinges.

See aeg on jälle käes. Juba kahekümne neljandat korda otsib William Wisting välja Katharina Haugeni kadumisjuhtumi materjalid. Juhtum on siiani lahendamata ja nii on Wisting igal aastal käinud külas Katharina abikaasal Martin Haugenil. Pidev kontakt politseiinspektori ja leinava mehe vahel on aastate jooksul kujunenud sõprussuheteks. Kuid sel aastal seisab Haugeni maja Wistingu saabudes tühja ja pimedana. Oma naise kadumise aastapäeval on Martin Haugen kadunud.Samal päeval tuleb uurija Adrian Stiller Wistinguga kohtuma. Riikliku kriminaaluurimise teenistuse (Kripos) noor lahendamata juhtumite uurija Stiller on avastanud seose Katharina kadumise ja kadunud inimese juhtumi vahel, millega ta töötab. Kaks uurijat peavad jõupingutused ühendama, kuid koostöö keeruka iseloomuga Stilleriga on kogenud Wistingule väljakutse. Nüüd peavad nad leidma lähtepunkti, milles nad on ühel meelel ja juhtumi lahendamiseks koostööd tegema.„Katharina kood“ on esimene osa Jørn Lier Horsti juba kriitikute poolt tunnustatud uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.

Pooleldi juhuse tahtel kaasatakse endine sõjaväepolitseinik Jack Reacher operatsiooni, mille eesmärk on üles leida FBI kadunuks jäänud agent. Saadud ülesannet täites satub ta Maine´i osariigi rannikul asuvasse majja, mille asukad on lasknud end muust maailmast eraldada kõrge kivimüüriga. Ja on ka põhjust. Maja peremees näikse tegelevat idamaiste vaipade importimisega USA-sse, kuid loo arenedes selgub, et see on tema jaoks kõigest kattevari.Jack Reacherit ajendab tegutsema ka üks isiklik motiiv: kümme aastat tagasi luhtus tema ja ta toonaste kolleegide katse vahistada armeeluures kõrgel ametikohal töötav isik, kes müüs pärast Lahesõda Lähis-Ida riikidele USA ülisalajaste relvade jooniseid.

Juha Vuorineni päevikuvormis kirjutatud “Joomahullu päevaraamatu” sari on absurdne ja siiralt räme kolehuumor. “Mähkmelööve” jätkab sealt, kus saaga “Rasedusarmides” pooleli jäi. See on seinu sitapritsmetega tippiv ilustamata pilt ühe Soome isa elust nii selle headel kui ka kuradi halbadel päevadel.