Книги, похожие на «Juhan Jaik, Pombi ja esivanemate kuld»

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.

"Ilmselt pole olemas last, kes väikeste või veidi suuremate tiivuliste tegelaste vastu huvi ei tunneks. Paraku ei oska tänapäeval paljud vanemad lastele ütelda, mis linnuga on tegu, ega ka rääkida nende elukommetest: kus nad elavad või mida söövad.Raamatu autorid Marko Mägi ja Grete Alt on Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi kogenud linnu-uurijad. Lastele suunatud linnumäärajas tutvustavad nad Eesti kõige tavalisemaid linde, kes on peaaegu alati inimese lähedal olemas, kuid kelle nägemiseks tuleb vahel natuke vaeva näha. Lihtsate lausetega on Marko kirja pannud, millised linnud välja näevad, kuidas käituvad ja kus elavad. Iga liigi kohta on välja toodud midagi iseäralikku, põnevat ja lapsele huvi pakkuvat. Grete illustratsioonid on selged ja kaunid.Lõbusa, lastepärase ja asjaliku raamatu uurimine koos lastega on kindlasti huvitav ja hariv ka lapsevanematele. Lisaks leiab siit toredaid lindudega seotud mänge nii toas kui ka õues mängimiseks ja linnuvaatluse ABC"

Seiklusraamat teismelistele poistele„Reamees Mürsupuu seiklused“ on lugu sellest, kuidas üks teismeline poiss nimega Erki on sunnitud arenema meheks. Ühel tavalisel päeval lebotab ta omale tüüpilisel kombel rannas, kuid avastab end järgmisena hoopis Soome lahelt. Erkist saab hulpiv merehädaline ja ta on sunnitud võitlema iseenda elu eest. Vastaseid on igasuguseid ning neid varitseb nii taevast kui merest. Nende seas ka hiiglaslik meremadu, kes Läänemere sügavikes redutab ning viimaks noormehe armastatu röövib.Sattudes aga üksikule saarele ja saades eriüksuslastele kohase väljaõppe, kujuneb Erkist reamees Mürsupuu. Oma mehistumise teekonnal leiab ta metsikuid sõpru, seisab moraalsete dilemmade ees ning võtab viimaks ette ka selliseid missioone, mida keegi temalt oodata ei oska.

Lugu tüdrukust, kellel on loomade vastu allergia, ja tal ei ole mitte kunagi lootust saada endale oma kodulooma. Suur on aga ta üllatus, kui talle ilmub hilinenult tantsukinga sisse päkapikk Erki, kes lubab ta unistuse täita. Nii saavad alguse Manni ja Roosa Roti seiklused läbi kevadise kooliaja.“Mann ja Roosa Rott” on heaks kingituseks oma väikestele sõpradele ja sobilikuks lugemiseks nooremale koolieale. Samuti on see tarvilik materjal lastevanematele, kel on aeg-ajalt vaja uusi unejutte.

Tsemendivabrikus kirjeldab autor oma lapsepõlve kodupaika – 20 sajandi alguse moonaküla vabriku külje all läbi minategelase ja oma venna Joosepi. Ikka ja jälle kirjutab Parijõgi lihtsalt ning arusaadavalt selgetest väärtustest nagu ausus ja õiglus.Sisaldab jutte: Katkine kruus, Vargus, Meie küla, Tööl, Tsemendivabrik, Poissmeeste kasarm, Vabrikutont, Streik, Viimnepäev, Sadamas.[…]Ka Joosep tuli vaatama, kuidas mina töölt tulen, ja küsis:„Kas oled ka väsinud?”Mina ütlesin, et: „Olen küll!”, näitasin temale oma nägu ja ütlesin:„Vaata, kui must larhv!”Aga Joosep oli nii rumal, et ei teadnud, mis see larhv on.Siis kutsus ema mind sööma, aga mina ütlesin:„Või ma saan kohe tulla! Tarvis enne nägu ja kaela pesta; meil on kolemust töö.”Ma siis näitasin emale, kui mustad on mu käed ja kõrvad ja kael.Ema ütles, et: „Oi!” Tõi seepi ja pesuvanniga vett õue, ikka just kui isalegi.Mina käärisin särgivarrukad kõrgele üles, pesin ja solistasin kaua aega ja rääkisin Joosepile, et leidsime metsast ussi, ja uss näitas jalgu. Joosep ikka vaatas vahel minu kõrvu ja kaela, et kas on juba puhtad. Kui tema ütles, et: „Nüüd on puhas,” siis puristasin ja jätsin järele.[…]