Книги, похожие на «Richard Roper, Põhjus elada»

Romaan algab idüllilises miljöös, kui äsja abiellunud Paul ja Elisabeth Delroze jõuavad pulmakingiks saadud Ornequini lossi, mis asub mõne kilomeetri kaugusel toonasest Saksa piirist. Selle lossi lähedal on kunagi aastate eest mõrvatud Pauli isa. On 30. juuli 1914.Äkki saabunud sõjakeerises kistakse noored lahku. Paul astub sõjaväkke, Elisabeth satub vaenlase kätte. Paulil tuleb nüüd astuda vastu oma kodumaa vaenlastele, samas püüab ta leida oma naist. Võitluste käigus kohtub ta ka oma isa mõrtsukaga, kes nüüd juhib vaenlase spioonide võrgustikku…Maurice Leblanci ühe eeskujuna on sageli nimetatud A. Dumas´d, ja ka «Mürsukillus» on musketärlikku hoogu, seekord küll ilmasõja süngete dekoratsioonide taustal.Prantsuse kirjanik Maurice Leblanc (1864-1941), kelle loodud tegelaskuju Arsenè Lupin on prantsuse kultuuriruumis sama tuntud kui Sherlock Holmes inglastel, kirjutas romaani "Mürsukild " kohe pärast I maailmasõja puhkemist ja esmakordselt ilmus see 1915. aasta alguses ajakirjas järjejutuna.

Ühel novembrikuu reedeõhtul kukub ameeriklasest ajakirjanik alla oma ajutise elukoha, Stockholmis asuva ühiselamu viieteistkümnendalt korruselt. Enesetapuna on tegu peaaegu ideaalse juhtumiga ja Stockholmi piirkonna politseinikul piisab põgusast pilgust olukorrale jõudmaks enesestmõistetava järelduseni, et juhtum tuleb lõpetada. Enesetapu kohta on isegi paber, sest surnul jätkus viisakust jätta maha hüvastijätukiri. Küll pisut kummaline ja olukorda arvestades üllatavalt hästi kirjutatud, toonilt peaaegu luuleline: „Minu elu on möödunud suveigatsuse ja talvekülma vahel.”Ent riigi kriminaalpolitsei komissar Lars Martin Johansson ei saa juhtumit kuidagi peast. Pealekauba on ta ootamatul ja arusaamatul moel ise sellesse segatud. Tavalise rutiinse juhtumina alguse saanud loost kujuneb veidraid teid pidi Rootsi läbi aegade suurim mõrvajuurdlus. Jahmatav ja paeluv romaan näitab nii politsei kõige hullemat argipäeva, mis on täis künismi ja toorest sõnakasutust, kui ka hämmastavaid kõrgel tasemel toimuvaid politsei- ja poliitikaintriige.Rootsi menuka krimikirjaniku ja kriminoloogi Leif G. W. Perssoni sulest on varem eesti keeles ilmunud komissar Bäckströmist jutustav triloogia „Linda mõrva juhtum“ (2015), „“Kes tapaks lohe“ (2015) ja „Tõestisündinud lugu Pinochhio ninast“ (2015). Lisaks lugejate heakskiidule on Persson võitnud oma teostega kolmel aastal ka Rootsi parima kriminaalromaani auhinna. 548 lk

Mõrvalood Kopenhaagenis. Kørneri ja Werneri teine luguKopenhaagenis on sügis. Linna kohal ladistab paduvihma, kui südalinna purskkaevust leitakse alasti naise laip. Surnukehal on kummalised sümmeetrilised sisselõiked ja ta on verest tühjaks jooksnud – seesugust mõrvaviisi ei ole politsei kunagi varem näinud.Uurimine viib inspektor Jeppe Kørneri ja tema kolleegid arstide ja õdede, patsientide ja lähedaste sekka, tervishoiusüsteemi, kus mured on tõsised ja ambitsioonid suured. Jeppe paariline, Anette Werner on sünnituspuhkusel ja tema asemel on Jeppe kaaslaseks pikaldane vanemaealine inspektor Falck. Anette omakorda püüab sisse elada emarolli ja samal ajal omal käel juhtumit uurida. Viimane on kergem kui esimene. Aga sugugi mitte ohutu.Ja kuidas läheb nuuskur Esther de Laurentil? Teda vaevab raskemeelsus ja ta külastab psühhiaatrit, kes varjab ise tumedaid saladusi. Võrk tõmbub koomale, aga kelle ümber? Kas võrku jäävad need, kelle vaim on habras, või teised, kes nende eest hoolt kannavad?Katrine Engberg on edukamaid Taani naiskrimiautoreid. Tema raamatuid on avaldatud enam kui 15 keeles. Kopenhaageni Østerbro linnaosa on Katrine kodu juba tema lapsepõlvest saati, praegu elab ta seal koos oma poja ja mehega.