Книги, похожие на «Aleksander Aina, Pimeduses kulgeb tee»

„Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. Täpses ja tihedas naiselikus käekirjas käsitleb autor oma proosaloomingus läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon tõeluse ja väljamõeldise vahel.Tõlkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade põletamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõlemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade põletamine” on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Antoine, neljakümneaastane pereisa, on kindlustusekspert. Juba kaua, liiga kaua hindab ta teiste elusid, määrates nende rahalise väärtuse. Ühel ööl proovib ta ära määrata oma elu hinda ja mõistab, et ta elu on olnud üksnes ebaõnnestumiste jada. Et seda katkestada, otsustab ta minna vabasurma ja võtta endaga kaasa ka lapsed – et nad elus ei kannataks. Läbi ebaõnnestunud kuriteo ja kinnise psühhiaatriahaigla jõuab Antoine lõpuks elu väärtuse mõistmiseni.Grégoire Delacourt (s 1960) tegutses aastaid edukalt reklaaminduses. Oma esimese romaani avaldas ta viiekümneaastasena ja saavutas kirjanikuna peagi ülemaailmse edu. „Tabamatu õnn“, Grégoire Delacourti neljas romaan, on vapustav lugu elu vägivaldsusest ja andestamise jõust.

Esimest korda kohtame me seda pikka ja pisut vibalikku kahupäist noormeest hetkel, kui ta on just vajutamas ühe neljakorruselise, kahe maailmasõja vahel ehitatud kivimaja altukse kellanupule. See liigutus muudab täielikult tema elu, aga ta ei tea seda veel, ehkki käitub, justkui teaks: ta on kätt välja sirutades vajunud mõttesse ja näib, nagu kaaluks ta, kas ikka helistada või mitte.

Juno Ryani elus oli kõik hästi. Tal oli meeldiv töö ja toredad sõbratarid, ning pärast seda, kui kihlatu Sean oli ta hüljanud, oli ta leidnud Bradi. Tundus, et Brad armastab Junot sama palju kui tema meestki. Aga üks telerist nähtud uudis purustab Juno maailma täielikult: ta saab teada, et kõik on olnud hoopis teisiti, kui talle tundus. Et end koguda, sõidab Juno mõneks kuuks Hispaaniasse väikese Beniflori linnakese lähedal asuvasse Villa Naranjasse. Esialgu tahab ta vaid üksinda kõigest eemal olla, aga ootamatult leiab ta tegevust ja uusi sõpru. Kui hingehaavad hakkavad paranema, tabab Junot järjekordne rabav uudis ja näib, et mängus on midagi lausa üleloomulikku, kuigi Juno selliseid asju ei usu.Suvi kulgeb omasoodu ja selle aja jooksul toimuvad nii mõnedki muutused. Aga kas Juno leiab oma küsimustele vastused? Kas tal on mõtet uskuda selgeltnägija Magdat? Millised üllatused ootavad teda veel pärast Villa Naranjast lahkumist ja millist mõju on ta avaldanud Beniflori elanikele?

Kirjaniku autobiograafiline mälestusromaan räägib 1950. aastate Supilinna poiste seiklusrikkast elust, mis täitis ohtlikke argipäevi, kambahierarhiast ja anarhismist, pättidest ja poeetidest, sõprusest armastusest ja ihast – nii nagu seda nägid ja tundsid varateismelised poisid. Autor pole unustanud poisikest endas, sestap tunneb lugejagi tuult kõrvus vihisemas.