Книги, похожие на «Лю Цысинь, Pime mets»

Söestunud Aston Martini vrakis istus söestunud Martin Kukk. Leo oksendas ja nuttis ning ma mõistsin, et pean midagi ette võtma. Eraomand on püha ja puutumatu. Nii ka aktsionärid. Nad on ju minu aktsionärid, minu omad, minu omand. Vajasin uut ja paremat asemele. Ma tegin testamendi. Martin Kuke oma. *** Armin Kõomägi sündis eelmisel sajandil sellel planeedil, mitmekülgselt andeka inimesena on ta tegev nii suures äris kui euroopa kirjanduseliidis. Kõomägi pärjati Tuglase novellipreemiaga 2006, valiti Kultuurkapitali aasta parima proosaraamatu nominendiks 2009 ning on esindatud novelliga kogumikus Best European Fiction 2012. Hea Firma räägib edukast ärist täiesti ootamatu nurga alt, see hoogne romaan on kasutatav nii eneseabiõpikuna, kvaliteetse meelelahutusena, kirjanduslugemikuna, käsiraamatuna pretensioonikale ärijuhile kui ka seltskondliku vestlusaine krestomaatiana lihtsale ja heale inimesele.

„Peremees, kas jumal on olemas?“Eriline eesti juturaamat, kus puuduvad kõik need vastikud omadused, mis eesti jutukirjanduse pea loetamatuks muudavad. Ülikõva. Jutukogu neile, kes eesti kirjandust põhimõtteliselt ei loe, heasüdamlik ja samas küünilinine ning absoluutselt meisterik, usu või ära usu – teravdatud reaalsusetajuga raamast elust ja inimestest meie ümber.

«Pärsia kirjad» on satiirižanri põhjapanevamaid teoseid maailmakirjanduses. Et aga «Pärsia kirjade» huumor ja satiir meile mõistetavad oleksid, oleks ehk kohane meenutada ajastut. Louis XIV, valitsenud suurriiki 74 aastat (kauem pole vist üleüldse keegi maailma ajaloos riiki valitsenud), suri kogu Euroopale kergenduseks 1715.a. Troonipärija Louis XV-nda alaealisuse tõttu hakkas riiki juhtima Orléans'i hertsog Philippe, kes armastas luksust, pidusid ja tralli. Ka paberraha sissetooja John Law' afäär langeb just sellesse ajajärku. Valitseva ringkonna argielu oli üks lõpmata pillerkaar, õukondlaste vaimsel piiratusel polnud aga põhja ega lage… Nojah, tuleb tuttav ette. Tõepoolest, «Pärsia kirju» lugedes jääb mulje, et maailm pole mitme sajandi vältel suurt muutunudki. Aga kas siis šedöövritega pole ikka nii? Eks nad seetõttu šedöövrid olegi, et aeg pole suutnud nende sõnumit kahandada ega ähmastada. … Kaks noort pärslast saabuvad Euroopasse ja mida nad siin kõik näevad ja kuulevad?!?… Lauri Leesi

Tõnn Sarv ei ole tavaline eestlane. Võib-olla varem oli, aga pärast seda kui ta Taimaale elama sattus, näeb ta Eesti elu mõnevõrra teistmoodi. Piltlikult öeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust rõõmu, paistab eestlaste pidev sagimine-trügimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt Eestis käies võib kodumaa teda rõõmustada, ent niisamuti ka kurvastada. – Askur Alas, Eesti Ekspressi ajakirjanik.