Книги, похожие на «Enn Vetemaa, Pillimees»

On aasta 2007. Maailm naudib majanduskasvu, palgad tõusevad ja kõigile tundub, et tulevikus paistab ainult mõnus päike. Ühes Ida-Euroopa väikeriigis töötavat Frederikku ootab ees edutamine Düsseldorfi, kuid maailmas süvenev majanduslangus tõmbab kõigele kriipsu peale ..Vanad rahvuste vahelised pinged tõusevad taas pinnale. Järgnevad streigid, rahutused, vägivald. Saabunud segadust otsustab ära kasutada naaberriik Venemaa – esialgu väikeriigis elavate kaasmaalaste ajudesse varjatult oma propagandat pritsides, lõpuks avaliku sõjaga.Sõda. Täielik sõda oli. Uskumatu. Venemaa ründas. See juhtus 6. veebruari hommikutundidel. Venelased tungisid mitmes kohas üle riigipiiri. Ütlesid, et tahavad kohalikke venelasi kaitsta ja kukutavad fašistliku ning rõhuva valitsuse … Ei tea, kui palju inimesi surma on saanud. Vist tuhandeid. Ja vigastatuid veel rohkem. Mehed, naised, lapsed … Kõikjal on purustused, katkised majad, varemed, pommilehtrid. Nagu II maailmasõja aegsetel piltidel, aga värviliselt. Ja see hais … See on nagu mingi muu maailm. Paralleelne dimensoon. Kõik on tolmune, hall. Inimesed on mornid. Ainult venelased rõõmustavad koos sõduritega. Tantsivad, laulavad, joovad.Järgneb okupatsioon. Frederik püüab tekkinud olukorda võimalikult soodsalt ära kasutada ja rajada endale kohta uues sotsiaal-poliitilises hierarhias. Kuid ei lähe kaua, kui ta on sunnitud põranda alla pagema ja välja mõtlema, kuidas ellu jääda. Kättemaksuiha kannustab. Lõpuks ei jää tal aga enam muud üle, kui oma tegudele otsa vaadata ja nendega rahu teha.Praktiliselt kõik suuremad linnad said uued uhked venekeelsed nimed. Niisugust teguviisi põhjendati vaatega tulevikku ja minevikust lahtiütlemisega. Polnud vaja, et fašistide käe alla paljukannatanud vene rahvas peaks neid kohanimesid kasutades oma sünget minevikku pidevalt meenudtama.Halb unenägu? Verdtarretav fantaasia? Ettekuulutus? Loodame, et ei ükski neist. „Pööris“ on raamat sellest, mis oleks võinud juhtuda, kui …Või juhtuski see mingis paralleelmaailmas, millest meil siin aimugi ei ole.Me elame maailmas, kus tõde on vaatenurga küsimus. Inimesed usuvad seda, mis neile meeldib ja hetkenarratiivi sobib, jättes kõrvale kõik muu. Kõigele sellele aitab kaasa asjaolu, et ükskõik, milline on meie seisukoht, valides sobiva telekanali või veebilehe, leiame oma mõtetele alati toetust, kaasa plaksutamist ja julgustust. Vastandliku eiramine pole kunagi olnud lihtsam.Niisugune süsteem tekitab ühiskondi, kus kaks sõpra, naabrit või isegi venda võivad omada tegelikult samasugusest maailmast hoopis erinevat või lausa vastuolulist arusaama.Ühe niisuguse elukorralduse tõttu kirevasse pöörisesse sattunud mehe lugu rullub lahti selle raamatu kaante vahel.Johannes Kivipõld 2018„Pööris“ on Johannes Kivipõllu teine raamat. Tema ulmeromaan „Põrge“ ilmus 2018. aasta suvel.

Arglik kevad" on triloogia viimane osa, järg romaanidele «Sügisvalgus» ja «Tuisune talv». Läheneva kevade värsked läänetuuled toovad metsadetagusesse Harinõmme külla uut elu ja uusi suhtumisi. See on siinmail enneolematu ärkamine, mis sunnib maainimest nii mõndagi ümber hindama, et kiiresti muutuvast elust osa saada. Laanehaua metsamajakesse toob see arglik kevad aga sootuks teistmoodi, küll rahutu, aga lootusrikka elu.

„Tütar” on Neshovite saaga kuues raamat, järg romaanidele „Berliini paplid”, „Erakvähid”, „Rohelised aasad” (eesti keeles kõik 2008), „Andestada saab alati” (2017) ja „Elunautijad” (2018). Margido on lahkunud ja Torunn Neshovi matusebüroo juhtimise üle võtnud, jätkates samal ajal ka vana talu enda omaks muutmist. Aga kui ta soovib oma perekonnanimeks võtta Neshov, katkeb hetkega vaikselt üles ehitatud hea kontakt emaga. Pealegi on tallu oodata külla Erlendit kogu tema seitsmeliikmelise Taani perega. Torunn on murede käes murdumas. Asja ei tee ka paremaks Kai Rogeri poolt Erlendi lastele rõõmuks toodud kaks põrsast. Torunni jaoks on sead läbitud eluetapp, nagu ka Erlend ja Kai Roger. Aga seekord saab Torunn näha, mis puust Erlend tehtud on. Ja võib-olla on lõppkokkuvõttes Kai Rogeril nii mõneski asjas õigus.Selle raamatuga tõmbab autor saaga lahtised otsad kokku. See on Torunni raamat: romaan naisest, kes on terve oma elu põgenenud, aga nüüd lõpuks julgeb võtta vastutust, seista enda eest ning valida armastuse.Norra kirjanik Anne B. Ragde (snd 1957) on kirjutanud hulgaliselt romaane ja novellikogusid. Tema raamatuid on tõlgitud rohkem kui 20 keelde. Sigrid Undseti eluloo eest pälvis ta Norra kõrgeima kirjandusauhinna. Suurima tunnustuse on ta saavutanud mitmete auhindadega pärjatud Neshovi-raamatutega. Saaga põhjal on valminud populaarne telesari. Eesti keeles on ilmunud ka tema romaanid „Öine soov” (2010) ja „Ma teen su nii õnnelikuks” (2012).