Книги, похожие на «Dorothea Flechsig, Petronella Õnneseen. 3. raamat. Lugusid loomadega sõbrustamisest»

Lugu tüdrukust, kellel on loomade vastu allergia, ja tal ei ole mitte kunagi lootust saada endale oma kodulooma. Suur on aga ta üllatus, kui talle ilmub hilinenult tantsukinga sisse päkapikk Erki, kes lubab ta unistuse täita. Nii saavad alguse Manni ja Roosa Roti seiklused läbi kevadise kooliaja.“Mann ja Roosa Rott” on heaks kingituseks oma väikestele sõpradele ja sobilikuks lugemiseks nooremale koolieale. Samuti on see tarvilik materjal lastevanematele, kel on aeg-ajalt vaja uusi unejutte.

Seiklusraamat teismelistele poistele„Reamees Mürsupuu seiklused“ on lugu sellest, kuidas üks teismeline poiss nimega Erki on sunnitud arenema meheks. Ühel tavalisel päeval lebotab ta omale tüüpilisel kombel rannas, kuid avastab end järgmisena hoopis Soome lahelt. Erkist saab hulpiv merehädaline ja ta on sunnitud võitlema iseenda elu eest. Vastaseid on igasuguseid ning neid varitseb nii taevast kui merest. Nende seas ka hiiglaslik meremadu, kes Läänemere sügavikes redutab ning viimaks noormehe armastatu röövib.Sattudes aga üksikule saarele ja saades eriüksuslastele kohase väljaõppe, kujuneb Erkist reamees Mürsupuu. Oma mehistumise teekonnal leiab ta metsikuid sõpru, seisab moraalsete dilemmade ees ning võtab viimaks ette ka selliseid missioone, mida keegi temalt oodata ei oska.

Ühes sügavas laanes elab armas karupere. Karuema, karuisa ja nende kolm karupoega. Karupoeg Lukas on juba seitsmeaastane ja läheb sügisel esimesse klassi.Karupoisil on suur unistus. See teeb teda samal ajal õnnelikuks, aga ka veidi õnnetuks. Nimelt tahab karupoiss saada viiuldajaks. See unistus on viimasel ajal haaranud kõik Lukase mõtted. Karupoiss on õnnelik, et ta leidis nii imeilusa unistuse. Samal ajal on ta õnnetu, sest mitmete sõprade arvates pole karupoja kohmakate käppadega sellist unistust võimalik täita.Mida on vaja, et täita unistus, mis tundub kättesaamatu? Miks püütakse sõprade unistusi lõhkuda? Sellest karupoeg Lukas selles raamatus räägibki. Heli Künnapas on viie lapse ema, kes on ise muusikakoolis akordioni eriala lõpetanud. Ta lapsed õpivad trompetit, klaverit ja viiulit. Heli teab, kuidas unistuste poole püüelda ning teisigi sel teel toetada. Karupoeg Lukase lugu on eluterve ja julgustav igas vanuses lugejatele.

„Jarmalandi kroonikad“ on põhikooliealistele noortele mõeldud ainulaadne fantaasiaeepos, mille tegevus toimub keskaegses Skandinaavias, kus inimeste kõrval tegutsevad ka viitrid, haldjad ja lohemaod.Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab koos oma kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse saagiga. Samal ajal moodustavad inimesed viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.Sõjavägi marsib põhjapoolsete mägede suunas ja möödub Storsjö järvest, kus liitub foogti sõjameestega. Nendega ühineb ka foogti tütar Lovisa, kes Samueli silmapilkselt ära võlub. Lovisal on aga oma salarelv – järves elav lohemadu.Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?Autor Johan Theorin kutsub lugejat kaasa seiklema 14. sajandi Rootsi mägede, metsade ja järvede vahel. Aega, mis on täis sõdu ja võimuvõitlust ning kus viitrid, haldjad ja lohemaod on sama tõelised ja ohtlikud kui katk.