Книги, похожие на «Peter V. Brett, Maapõu. I osa. Deemoni sarja 5. raamat»

Hea lugeja, sa uurid praegu raamatut, mille kohta võib-olla hakkavad levima kuuldused, et see on „otse elust maha kirjutatud”, et kõik juhtus täpipealt nii ja ei kuidagi teisiti. Autor ei kavatse eitada, et ta toetus osaliselt tegelikkusele, millele muule tal ikka on toetuda? Aga mis ta sellest tegelikkusest teeb, see võib osadele tunduda „tõde ja ilu”, osadele aga mingi arusaamatu jamps. Isegi kui paistab, et tegu on tõestisündinud juhtumustega Poola Rahvavabariigis, siis tegelikult püüdis autor kirjutada raamatut noorusest, auahnusest, ebaõnnestumistest, armastuse haavadest, laste saamisest ja kõigest sellest vahvast ja valusast, mis noorusega kaasas käib. Ja sellised asjad juhtuvad igal pool ja igal ajal.„Olgu jumal armuline süütalastele, kes alustavad oma elu! Noor inime, see on just nagu mägikits, külg ees peab ta ronima mööda elu püstloodis nõlvu, üles, üles, kõrgele, sinna, kust on vaade kogu maale, sinna, kus terendab viimane soolakas tarnatutt, kõige maitsvam kõikidest, sinna, kuhu pole roninud ühegi kitse jalg, maailm on kuri ja värviline: selle kurjuse võidavad nemad, uued inimesed, sest nemad jaksavad võidelda ja kui nemad enam ei jaksa, on nende kannule roninud järgmised põlved, järgmised lilitad ja adamid, oh, kas pole see maailm ikkagi targasti seatud…”*"Lugesin seda lugu huviga. On ju igas eestlases peidus poolakas: Juhan Liiv oli Poola kuningas, Bruno Oja Poola näitleja. Meenusid veel Marek Piegus, Pan Kleksi akadeemia ja kapten Kloss. Otse loomulikult tulid meelde ka Poola piraatkassetid, millest suurem osa küll vist valmistati Tallinnas. Mõneti on kirjanik Mudlum samasugune piraat – ta võtab pundi lihtsaid poolakaid ja teeb nendega, mida ise tahab. Väga lõbus!" Mart Juur. Loeb Maarja Mitt-Pichen.

Romaani tegevus leiab aset pärisorjuse viimasel aastakümnel Süda-Eestis, Laiusel – unustatud kuningalinnas, kus mitu võimu oli kunagi oma kanda kinnitanud. Selle rahvalik-nõialiku loo keskseks tegelaseks on paljulapselise pere ema, kõrtsinaine Gerdruta, kes on oma nutikuse ja tahtejõuga kindlustanud arvestatava elujärje nii endale kui oma lastele, kes kõik tegutsevad mõisas või selle lähikonnas. Heal järjel peenemat maarahvast kiusavad aina magusamad unelmad, mida tahavad teoks teha ka Gerdruta pojad, jättes seejuures arvestamata oma ligimeste huvid. Aegapidi hiilib Gerdrutat kummitama minevik, see, mida ta on valesti teinud või keda kõrvale heitnud. Ühes minevikuga saabuvad Laiusele tegelased, kes tuletavad meelde möödunut ja panevad unistama tulevikust. Kõik muutub äkitselt, kui…Tugeva rahvusliku koloriidiga, arvult 16ndasse romaani on autor põiminud pärimusi ja rahvajutte ning sedagi, mis Laiuse kohta ehk laiemalt teadmata.

Nikolai Gogoli jutustus «Sinel».

„Peraküla” on Soome kirjaniku Tommi Kinnuse (1973) teine romaan, mis koosneb kahest omavahel põimuvast loost. Esimese algusest leiame pimeda tüdruku Helena, kelle perekond saadab ta 1950. aastatel Helsingisse erikooli. Teine lugu laotub lahti nelikümmend aastat hiljem, mil Helena vennapoeg Tuomas kolib samuti pealinna, et seal õnne leida. Õnnega on teatavasti keerulised lood ning lõpuks loebki see, kuidas säilitada eluraskuste keskel oma hääl.Tommi Kinnunen elab Turus ja töötab emakeele ja kirjanduse õpetajana. Kinnuse esikromaani „Nelja tee rist” (Varrak, 2015) peetakse Soome viimaste aastate üheks edukaimaks ilukirjanduslikuks debüüdiks ning teos kandideeris nii ajalehe Helsingin Sanomat parima esikteose kui ka Finlandia auhinnale. „Peraküla” võibki pidada „Nelja tee risti” mõtteliseks jätkuks: üks perekond, mitu lugu.