Книги, похожие на «Janno Seeder, Perekonna, sugupuu ja mineviku feng shui»

Eesti kõige tuntuma numeroloogi Kai Tamme eneseabi võtmes kirjutatud raamat „Numeroloogia. Leia oma õnne valem“ toob lugejateni lihtsalt ja arusaadavalt põhjaliku ülevaate numeroloogiast ja selle kasutusvõimalustest.Me kõik soovime olla õnnelikud ja edukad ning elada head ja täisväärtuslikku elu. Selleks tuleb meil eelkõige õppida tundma ennast. See, aga omakorda, aitab mõista teisi inimesi, muutuda terviklikuks ja harmooniliseks isiksuseks.Inimese põhinumbrid moodustavad ühtse terviku. See on kui materjal, millest inimene loob vabal valikul oma elu.Numeroloogia vaatleb numbreid kui võtit, mille abil saab avada inimese olemust ja aru saada tema käitumisest.See raamat on teejuht õnneni. Raamat aitab meil avastada enda sisemist mina ja teed, mida mööda siin elus käime. Raamatust saab teada, kuidas numeroloogia abil säilitada energiat, teha õigeid valikuid õigel ajahetkel, vältida halba ja korrata head. Et iga päev meie elus oleks õnnelik.

Olen alati mõelnud, et kunagi kirjutan raamatu. Oma elust. Nii palju on saanud nalja, nii palju on olnud uskumatuid seiklusi, kokkusattumusi, kurbust ja õnne.Kirjutada mulle meeldib. Ja pensionäripõlveks on mälestused settinud kullaks ja mullaks. Liigne emotsioon ja ebaolulised seigad on minema hõljunud, jäänud on vaid ehtne ja hea. Nii ma arvasin. Mida ma arvata ei osanud, on see, et kirjutan raamatu juba nüüd, neljakümne seitsmesena, kiiruga, telefonis ühe sõrmega tippides. Ja mõeldes mitte oma elust, vaid suremisest.2017. aastal ALS-i diagnoosi saanud Jane Paberit on esimene eestlane, kes ravimatu haiguse tõttu otsustas oma elu lõpetada abistatud enesetapuga Dignitase kliinikus Šveitsis. Tema erakordne lugu tekitas ühiskonnas avaliku diskussiooni, kus räägiti surmast, abistatud enesetapust, palliatiivravist ja paljudest muudest inimväärset elu puudutavatest teemadest. Jane pidas oma missiooniks ALS-i-teadlikkuse tõstmist, sotsiaalsüsteemi kitsaskohtadest ja väärikast elu lõpust rääkimine oli tema viimane töö.Tegemist on kaasahaarava raamatuga, mis teema süngusele vaatamata sisaldab parajalt huumorit ja helgust. Jane oskas näha positiivset seal, kust seda tavaliselt otsida ei osata. Ta oskas kirjeldada sügava sisemise veendumusega ka kõige tavalisemaid eluhetki. Raamatu muudab huvitavaks just autori võime näha seda, mis on tõeliselt tähtis ja kaunis, eristada olulist vähemtähtsast ja seda kirjeldada viisil, mis ei jäta kedagi külmaks. Ostes raamatu „#ükskilihaseiliigu“ toetate Janno Puusepa Fondi.

Mis on vaikus? Kust seda leida? Miks on see just nüüd olulisem kui kunagi varem? Erling Kagge pakub oma rahvusvaheliseks menukiks saanud raamatus „Vaikus müraajastul. Rõõm end maailmast välja lülitada” 33 vastusevarianti kolmele olulisele küsimusele.„Kui ma ei saa maailmast minema kõndida, eemale ronida või kaugele purjetada, olen õppinud end sellele sulgema.Selle õppimine võttis aega. Alles siis, kui taipasin, et mul on sügav vajadus vaikuse järele, sain hakata seda taga otsima – ja seal, sügaval liiklusmüra ja mõtete, muusika ja masinahäälte, nutitelefonide ja lumefreeside kakofoonia all ootaski ta mind. Vaikus.”Autor lahendab kolme tundmatuga võrrandit läbi iseenda elu. Oma erakordseid kogemusi kirjeldades juurdleb ta, kuidas luua tänapäeva müra- ja inforikkas elukeskkonnas välist ja sisemist vaikust. „Maailmast irdumine ei tähenda ümbrusele selja keeramist, vaid vastupidi: maailma nägemist selgemini, püsimist kursil ja püüdu armastada elu.”Erling Kagge on Norra maadeavastaja, kirjanik, kirjastaja, mägironija, jurist, kollektsionäär, Rolexi modell ja kolme lapse isa. Ta on esimene inimene, kes jõudis maakera „kolmele poolusele”: põhja, lõunasse ja Džomolungma tippu. Tema kirjutatud raamatuid avastusretkedest, filosoofiast ja kunstikogumisest on tõlgitud paljudesse keeltesse. 2010. aastal „sukeldus” ta koos linnauurija Steve Duncaniga New Yorgi all laiuvasse metroo- ja kanalisatsioonitunnelite võrgustikku, kõndides viis ööpäeva läbi metropoli müstilise allilma. New York Times on Erling Kagget kirjeldanud kui „… filosoofist seiklejat või pigem seiklejast filosoofi”. Aeg-ajalt tõstab temas pead soov end maailmast välja lülitada.Raamat on ilmunud enam kui 30 keeles. Erinevalt teistest illustreerivad eestikeelset väljaannet rahvusvaheliselt tunnustatud fotograafi Kaupo Kikkase mustvalged loodusfotod.

Meist igaühel on kaitseingel, kes kannab nime ja armastab seda, kelle eest ta hoolitsema on saadetud. Ta rõõmustab koos sinuga ning nutab, kui sina nutad. Sinu kaitseingel on sinu igavene kaaslane, kes abistab sind päeval ja ööl, alates sinu sündimise hetkest kuni sa astud üle läve igavikku. Prantsuse autori René Lejeune kirja pandud raamatus „365 päeva oma kaitseingliga” on aasta igaks päevaks üks kaitseingli sõnum, mille üle mõtiskleda ja mediteerida. René Lejeune (1922-2008) sündis Bitches Lorraine’is. Ta oli kümne lapse isa, kusjuures kaks nende hulgast olid adopteeritud Brasiiliast. Saksa kirjanduse ja kultuuri professorina õpetas ta Metzi ja Algeri lütseumites, Õpetajakoolituse Instituudis ning Strasbourgi Poliitikauuringute Instituudi humanitaarteaduste osakonnas. Samuti oli R. Lejeune São Paulo lütseumi „Pasteur” (Brasiilia) direktor aastatel 1963-1967 ning Genfi Rahvusvahelise kooli tegevdirektor aastatel 1968-1978. Ta on kirjutanud veel biograafiaid ning vaimulikke raamatuid, olles mitmete aastate jooksul kaastöötaja kuuväljaandele „Stella Maris”. Raamat kuulub sarja «Sõna ja tegu».