Книги, похожие на «Reet Made, Peidust välja»

Kolm kuud tagasi, ühel maikuu pühapäeva pärastlõunal veidi pärast kella viit ma surin. Olin totaalselt kutu. Proovige seda ette kujutada – kiiremini kui silmapilgutus oled sa pildilt kadunud. Ma polnud siiski päriselt surnud – laipa polnud. Ma surin teistsugust surma …Robert ei tea enam, mida teha. Pärast seda, kui keegi on kasutanud tema mobiili ja postitanud tema nime alt internetti siivutu pildi klassikaaslastest, põlgab teda terve klass ja ka parimad sõbrad pööravad talle selja. Tal ei õnnestu kuidagi oma süütust tõestada, sest keegi ei usu teda, ka vanemad ega politsei mitte. Asi väljub kiiresti kontrolli alt ja põhjustab vägivalla- ja vihkamislaine, millega Robertil on üha raskem toime tulla.Samast sarjast: Ulrieke Ruwisch „Laigid on kogu su elu“

Vanad head Prantsuse muinajutud.

„Häda“ on kolmas ja viimane raamat Brandon Sandersoni pingelisest fantaasiapõnevikust „Kättemaksjad“. –KUI HÄDA TAEVA VALGEKS LÕI, SÜNDISID EEPIKUD.Davidi saatus on olnud nende kurjusega seotud sellest ajaloolisest ööst peale. Terassüda tappis tema isa. Tulekahi varastas tema südame. Ja nüüd muutis Regaalia tema lähima liitlase ohtlikuks vaenlaseks. David teadis Profi saladust ja pidas seda ka siis, kui Kättemaksjate juhil oli oma Eepiku võimete talitsemisega suuri raskusi. Ent Babilari linnas oli Põrmustaja vastu astumine liig mis liig. Nüüd on Prof leppinud Eepiku olemusega.Ta kadus hämaratesse kuritahtlikkuse varjudesse, mis Eepikud üle ilma kurikuulsaks muutsid. Ja kõik teavad, et tagasiteed pole… Aga kõik eksivad. Lunastus on Eepikute jaoks võimalik – Megan tõestas seda. Nad pole kadunud. Mitte üleni. Ja David on täpselt piisavalt hull. Ta astub vastu kõigi aegade võimsaimale Kõrgemale Eepikule, et oma sõpra tagasi saada. Või surra seda üritades.PABERRAAMAT SOODUSHINNAGA

Autori matkamälestused Virumaale 1935 aastast.[…]„Olen ikka asja peal väljas ja sõidan ka huvi pärast. Tahan tundma õppida, kuidas elatakse mitmes paigas meie kodumaal, ja sellest pärast noortele, kes alles vähe käinud ja näinud, jutustada.”Vanamees ei vasta alul midagi, kobab mööda taskuid, väänab tugeva plotski, siis ütleb juba palju sõbralikumalt:„Ah selle peal siis oled väljas. Aga kevadel käisid siin laiade pükstega noormehed, ütlesid ajalehe juurest olevat, klõpsutasid ülesvõtteid teha ja küsisid veidraid küsimusi. Et laulaksime neile ette mõne parvemeeste laulu. Kas laule maailmas vähe – otsigu raamatuist või laulikuist. Parvetamistöö ei ole laulupidu ega pulmapäev, et siin eri laulud peavad olema. Leivateenistus nagu iga teine töö. Seda tehakse leiva pärast, mitte lõbu pärast. Külatüdrukud kõõritavad heinamaal loogu võttes ka laulu, noor inimene laulab igal pool, ega ta siis tööd laulu pärast tee. Elu nõuab, kõht nõuab, riiet tahad saada, peavari olgu sul pea kohal. Peab vist julge ja osav olema, küsiti. Muidugi pead tundma oma tööd, mõistmata ei saa midagi teha ei parvetamisel ega mujal. Kas mõnikord ka vette kukutakse? Lapsed on need linnainimesed ja ajalehemehed. Muidugi tuleb ka seda ette. Teedki käies kukub inimene, miks siis mitte parvel. Ime, et ta veel seda ei küsinud, kas parvemehed vette kukkudes ka märjaks saavad. He-he…”[…]