Книги, похожие на «Krystal Sutherland, Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri»

Juhuslik märkus.Meie keskel elab mõrvar.Rohkem ei ole vaja,Ta pussitas surnuks väikese Robbie Harrise.et muuta elu – Ta elab uue nime all.alatiseks.Ta olevat meelt parandanud. Nii nad ütlevad …Joanna hakkab veel kahetsema päeva, mil sõna ta suust lipsas.Kui üksikema Joanna kuuleb koolimaja väravas kuulujuttu, ei kavatse ta seda edasi rääkida. Aga ühele juhuslikule märkusele järgneb teine ja nüüd ei ole enam tagasiteed.Liigub jutt, et kurikuulus lapsmõrvar elab uue identiteediga vaikses Flinstead-on-Sea väikelinnas. Sally McGowan oli kümneaastane, kui ta neljakümne kaheksa aasta eest tappis noaga väikese Robbie Harrise. Ei ole ainsatki fotot, mis kujutaks teda pärast vanglast vabanemist.Kes on siis eeldatavalt meelt parandanud tapja, kes nüüd nende keskel elab? Kui ohtlikuks võib muutuda kuulujutt? Ja kui kaugele läheb Joanna, et kaitsta oma lähedasi ohu eest, kui ta mõistab, mille on vallandanud?Lesley Kara on lõpetanud Faber Academy romaanikirjutamise kursuse. Ta elab Inglismaal Põhja-Essexi rannikul Frinton-on-Sea väikelinnas. „Kuulujutt“ on ta esimene romaan.

Õnnelikult abielusadamasse jõudnud Synne ja Hinno naudivad Kurru talus rahulikku elu, mis taas pea peale pööratakse, sest Synnele ei anna rahu ansambli Dirtex kahe noore laulja jõhker mõrv. Paar otsustab selgust saada, kes ja mis põhjusel kuriteo toime pani. Selleks peavad Synne ja Hinno ka ise muusikamaailmas kanda kinnitama. Üle öö saavutab nende ansambel Siilikesed tuntuse, nii et esinemiskutseid sajab igast Eestimaa nurgast. Ootamatult võtavad sündmused jällegi eluohtliku pöörde ning neil endal tuleb mõrvaritega silmitsi seista. Kogu loo muudab veel segasemaks salapärane organisatsioon oma kahtlasevõitu ettepanekutega.

Romaan esitab meile väga elavas stiilis ühe omapärase ja huvitava noormehe iseäraliku armastusloo. Juhan Saarde nimeline mees saabub vaiksesse Loopre alevisse ühel vaiksel sügispäeval. Ta veedab oma aega peamiselt looduses jalutades, on hüpliku kõnemaneeri ja silmanähtavalt närvilise olekuga. Ent aegamööda sulab ta siiski alevi väikekodanlikku seltskonnaellu ja toob sellesse oma pikkade arutluste ning vaidlustega mõnesugust elevust. Nõnda tekib tal sümpaatia alevi vaieldamatu kaunitari, metsavahitütre Erika Thalströmi vastu. Selle suhte kirjeldamiseks kasutabki autor sõnapaari „veider armastuslugu“. Teoses on rohkesti salapärasust, sädelevaid kõnelusi ja huvitavaid inimtüüpe Loopre alevikust. Sündmustik vangistab lugeja esimesest leheküljest ega vabasta enne viimast rida, niivõrra süvenetakse noore autori esikteose ebatavalisse õhkkonda.Romaan „Veider armastuslugu“ sai kirjastuse Loodus 1939. aasta romaanivõistlusel III koha. Selle teose tegevuskohaks peetakse Aegviidu alevit, sealt ka omaaegsed prototüübid.Arp Rullingo (1935. aastani Alfred Rullinkov; 26. juuli 1913 Tallinn – 14. juuli 1942) oli eesti sportlane, ajakirjanik ja kirjanik. Õppis Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Tegeles kergejõustikuga spordiseltsis Kalev. Töötas ajakirjanikuna, kirjutas spordiülevaateid ajakirjale Nädal Pildis, 1940–1941 ajalehe Noorte Hääl osakonna juhataja. Hukkus 1942. aastal Punaarmees.Arvustus: Kangro, B. – Looming, 1939, nr.10, lk.1127-1128.

Kaks teismelist saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on. Mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada.KIT: Ma ei teagi tegelikult, miks ma otsustan Annie ja Violeti kõrvale mitte istuda. Koolis ei saa tegelikult keegi aru, mida ma praegu üle elan. Kuidas nad saaksidki? Isegi mina ei saa sellest aru.DAVID: Nende 622 päeva jooksul, mis ma olen selles koolis käinud, on Kit Lowell esimene inimene, kes sööklas minu kõrvale istub, seega võin seda õigustatult sündmuseks nimetada. „Nii et su isa on surnud,” ütlen ma, sest see on fakt, mille ma äsja teada sain.Kit Lowell on oma klassi üks popimaid tüdrukuid. David Drucker on hall kuju, keda koolis keegi tähelegi ei pane. Kui juhtub kõige ebatõenäolisem ja need kaks sõpradeks saavad, on kogu kool rabatud, eriti üllatunud on aga Kit ja David ise. Kit hindab kõrgelt Davidi lausa kohatut ausust, mis mõjub nii veidralt värskendavalt. Davidile meeldib Kiti tähelepanu ja tema uudishimulik loomus.Kui Kit palub Davidi abi, et välja selgitada, miks tema isa autoõnnetuses surma sai, on poiss kohe nõus. Kumbki neist ei oska aga aimatagi, kuhu see projekt välja viib. Kas nende sõprus on nii tugev, et tõele vastu pidada?„Võluv, naljakas ja sügavalt liigutav!” – Nicola Yoon, „Päike on ju samuti täht” autor„Siiras ja tõeline – ma armastan seda raamatut kogu südamest.” – Jennifer Niven, “Elu helged paigad” autorJulie Buxbaum on New York Timesi menuki, ka eesti keeles ilmunud „Ütle mulle kolme asja” autor. Tema raamatuid on tõlgitud 25 keelde. Julie on õppinud Harvardis õigusteadust ja tegutsenud juristina. Ta elab Los Angeleses koos abikaasa, kahe lapse ja surematu kuldkalaga. www.juliebuxbaum.com