Книги, похожие на «Helen Eelrand, Pasodoble»

Esimeses loos algavad sündmused, mis seriaali 100.osas lõpliku lahenduse leidsid. Psühhopaat, kelle ema nad isaga tema sünnipäeval maha jättis, hakkab emaga sarnanevaid naisi tapma. Võluv ja andekas, karismaatiline ja liigutav geenius, keda kehastas Tambet Tuisk, kui mäletate. Kui mitte, saate TV3 kodukalt üle vaadata. Asjaolu, et romaniseering on soovitatud noortele 12+ tekitab vägisi mõtte, et lisaks lastele-keelatud raamatutele-filmidele kuulutatakse välja ka meestele keelatud. Tekivad vanasõnade-põhised uussõnad: mees räägib, kui kana pissib ja mees on kodu peegel ning mehe suu ei valeta… Selles ulmelises õõvas on ka midagi head. Ahistatud isased ei saa enam sead olla, nad ei valeta sel lihtsal põhjusel, et kui harva saab – rääkida ja üldse kõike – pole aega bluffida. Või vähemalt naised loodavad nii.

Liz ja Christopher taipasid oma kohtumise esimestel minutitel, et nende saatuses on toimunud pööre. Kuid nende teel õnnele oli palju takistusi, mille nad pidid ületama, enne kui mõistsid, et armastus on ülim tunne kõigi teiste tunnete seas.

On aasta 1944, sakslased okupeerivad endiselt kogu Norrat, kuid juba paistab sõja paratamatu lõpp. Ingrid on taas oma isakodus, Barrøy kaljusaarel, paraku täiesti üksi. Ta püüab korraldada oma elu talve künnisel, käib merel kala nõudmas, heitleb iseenda ja oma mälestustega. Ühel päeval saadab meri saareranda mitu ohvrit, kes on pärit merel põhja lastud Saksa laevalt, aga ka pooloimetu mehe, kelle Ingrid elule toibutab. Mõne intensiivse nädala jooksul elab ta läbi eriskummalise armuloo. Mees lahkub peagi, ent Ingridile jääb temast laps, mis mõjub naisele algul ootamatuna, kuid hiljem tõelise õnnistusena. Seda enam, et üheaegselt lapse sünniga lõpeb sõda ja saarele tulevad tagasi need, kes sinna on varem kuulunud – ning elu võib edasi minna.Romaan on põhjamaiselt karge, sündmusterohke, seda iseloomustab omapärane keelekasutus, kujundirikkus. See on loetav ka iseseisvana, kuid mõnede sündmuste ja Ingridi mõttekäikude mõistmiseks on hea taas kätte võtta „Nähtamatud”. ROY JACOBSEN (snd 1954) on tunnustatud Norra kirjanik, kelle teoseid on tõlgitud ligi kolmekümnesse keelde, seejuures on temalt eesti keeles ilmunud romaanid „Imelaps” (2010) ja „Nähtamatud” (2014). Käesolev romaan „Valge laam”, mis valmis 2015. aastal, sai autori kodumaal sooja vastuvõtu osaliseks ja tõusis raamatumüügi edetabelite tippu. „Valge laam” on otsene järg romaanile „Nähtamatud”.

Allan istub koos sõber Juliusega Bali saarel paradiisirannal. Tal on peaaegu sama igav nagu aasta tagasi, kui ta päev enne oma sajandat sünnipäeva hooldekodust akna kaudu ära põgenes. Tulemas on järgmine sünnipäev. Julius otsustab Allani tähtsat päeva tähistada õhupallisõiduga. Allan leiab, et kaasa tuleks varuda ka jooki puhuks, kui neid peaks ootamatult tabama tuulevaikus.Neid ei taba aga tuulevaikus, vaid korralikumat sorti torm. Tuul ja asjaolud viivad sõbrad pikale reisile läbi hullunud maailma. Selle keskpunktis on tuumavõidurelvastumine, maailma liidrite vaheline kukepoks, inimlik lollus ja salakavalus. Nende teele jäävad Kim Jong-un, Donald Trump, Vladimir Putin, Angela Merkel ja Rootsi välisminister, kes ei jõua ära imestada, kas see, mis toimub, juhtub ikka päriselt.„Saja ühe aastane, kes mõtles, et ta mõtleb liiga palju” on iseseisev järg Jonas Jonassoni menuromaanile saja-aastasest Allan Karlssonist. Kirjanik lahkab taas inimkonna puudusi ja teeb seda oma kordumatu stiili, huumori ja soojusega.Esimest raamatut Allan Karlssonist pealkirjaga „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus” on müüdud 45 riigis kokku üle kümne miljoni eksemplari.