Книги, похожие на «Люсинда Райли, Pärliõde»

Kui Jordan ühel sombusel sügishommikul sammud kooli poole seab, pole tal õrna aimugi, et ta lihtne ja muretu elu on muutumas kaoseks. Kõigi lemmikust saab korraga naerualune, kes satub järjest veidramate sündmuste keerisesse. Jordanil tuleb segadusest hoolimata hakkama saada oma hüperaktiivse õe Berniike, tema üle irvitavate sõprade, teda seletamatul põhjusel haletseva ema Kirsipiia, muutliku meelega kallima ja painajalike nägemustega, mis jälitavad teda kõikjal. Need viivad noormehe pikapeale mõistmiseni, et temaga on midagi iseäralikku lahti. Sündmused võtavad üha kummalisemaid ja kohati lausa eluohtlikke pöördeid, mille põhjustele jälile jõudmine mõjub lõpuks külma dušina. „Jordan“ on Kiiri Saare eelmise romaani „Ruubeni liblikad: Kirsipiia“ (2012) mõtteline järg.

Aivar Kivisiv on sündinud 1963. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 1990. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi pedagoog-inseneri diplomiga. Kivisiv on olnud õpetaja, eraettevõtja ja projektijuht. Viimased peaaegu kümme aastat on ta töötanud Kaitseliidus. Tema esikromaan, poliitiline triller „Kolmas Vabadussõda“ ilmus 2012. aastal. Järgmisena ilmub 2017. aasta romaanivõistlusele kirjutatud triller „Eesti otsib superkangelast“.Andrus Kõre on sündinud 1966. aastal Jõgeval. Ta lõpetas 1992. aastal Tartu Ülikooli majandusküberneetika erialal. Kõre on olnud erinevates era- ja riigiettevõtetes juhtivatel ametikohtadel. Andrus Kõre on tänapäevaste vanglate kontseptsiooni üks autoreid ja esimene Tartu Vangla direktor, lisaks Viru ja Tallinna Vangla ning Läti Vanglakompleksi üks projekteerijatest. Hetkel töötab Kõre Silikaat Kinnisvara tegevjuhina.See raamat sündis tänu Andrus Kõrele, kes tegi mulle ettepaneku kirjutada avatavast Tallinna Vanglast, mis on täiuslikema lahendusega tänapäevastest Eesti vanglatest. Augustis 2018 nõustusin ma ettepanekuga, kui olin külastanud ehituse lõppjärgus olevat vanglat. Selle raamatu kirjutamiseks kulus pikki õhtuid ajurünnakuteks. Me ei piirdunud praeguse olukorra kirjeldusega, vaid arendasime visiooni edasi, milline võiks täiuslik vangla välja näha lähitulevikus nii tehnoloogiliselt ja kasvatuslikus mõttes kui ka maksumaksja rahakotti silmas pidades. Betoon on olemas ja uued nutikad lahendused teevad vangla ainult paremaks. Aivar KivisivSee raamat on nägemus lähituleviku vanglast, kus klaarivad arveid maffiagrupeeringu number üks ja kaks, kes on omavahel tülli läinud. Kõrgetasemelist vahenditeta vaidlust püüavad ohjata Tallinna Vangla töötajad, kellel esialgu pole üldse aimu, kelle vahel sõda käib.Nagu raamatutes ikka, on keeratud vint viimase peale. Kõike kirjeldatut, kaasa arvatud veel mitte rakendatud lahendusi vanglasüsteemis on teoreetiliselt võimalik paari aastaga praktikas ellu viia. Kinnipeetavate poolelt on selliste aktsioonide läbiviimine nii lühikeses ajaühikus sama tõenäoline, kui saada Viking Lotoga aastas kolm korda viis kuuest tabamust. Siiski, mõned ju võidavad jack pot`i…

Iirimaal sündinud kirjanik Lucinda Riley avaldas oma esimese romaani 24-aastasena. Tema raamatud on kujunenud rahvusvahelisteks menukiteks ning eriti elatakse kaasa tema seitsmest õest rääkivale romaanisarjale. Sarja iga osa keskendub ühele õele. „Päikeseõde” on sarja kuues raamat.Elektra D’Aplièse´i elu paistab eemalt vaadatuna täiuslik – ta on tippmodell, rikas ja kuulus. Ometi on isa surm viinud niigi hapras meeleseisundis Elektra kokkuvarisemise äärele. Püüdes oma eluga hakkama saada, otsib ta abi alkoholist ja narkootikumidest. Tema olukorda see ei paranda, kuid siis saab ta ootamatult kirja täiesti võõralt inimeselt, kes väidab, et ta on Elektra vanaema.Jällegi hakkavad ilmsiks tulema kunagi ammu toimunud sündmused. Murtud südamega Cecily Huntley-Morgan saabub 1939. aastal New Yorgist Keeniasse. Ta peatub oma ristiema juures, kes kuulub kurikuulsasse Õnneliku Oru Seltskonda. Seal kohtub ta Bill Forsythe’iga, farmeriga, kellel on sidemed masai hõimuga. Siis aga avastab ta midagi šokeerivat ning tal ei ole lähenevat sõda arvestades kuigi palju valikuid. Ta siirdub Wanjohi orgu, kus elab isoleerituna ja üksi. Kord kohtab ta aga metsas üht noort naist ja annab talle lubaduse, mis muudab ta elu jäädavalt.

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.