Книги, похожие на «Grupp autoreid, Parimad loomalood»

Kümneaastane roheliste juuste ja toreda maakeelse nimega isepäine tüdruk Käpp avastab oma sünnipäeval müstilise musta kosmosesõiduki, mis viib teda fantastilistele seiklustele teistel taevakehadel. Ühel neist kohtub Käpp südantsoojendava memmega, kelle planeedil vahetuvad aastaajad iga päev. Sealt leiab Käpp endale ka uue karvase sõbra, paksu valge inimkeelt kõneleva kassi nimega Kroi. Koos lähevad nad juba uskumatule missioonile päästma memme lapselapsi Kapsarulliplaneedilt kurja naisvalitseja Voluptuse käest. Käpp ja ta sõbrad peavad läbi elama nii mõndagi, millest nii väikesed lapsed ei oskaks undki näha. Nad kohtuvad kadunud rahvaga, seiklevad hallil tehaseplaneedil ja püüavad vaenulikult hulkurplaneedilt eluga pääseda. Sandra Vungi (29) on viie populaarse kokaraamatu ja ühe lasteraamatu autor ning trummar. Ta on 2009. aastast pidanud retseptilehte www.taimetoit.ee ning aja jooksul loonud tuhatkond taimse toidu retsepti.

Kui lemmikloomaks on ahv, ei ole omaniku elu just kerge. Samas on palju ilusaid lugusid sellest, kuidas ahvid on oma peremehi aidanud ja armastanud. Siiski – kogumikus leidub ka lugu sellest, kuidas tsirkuse ahvide hooldaja oma hoolealuste tõttu surmaohtu satub.

Ajaloolane Jaak Juske viib lapsed põnevale ja üllatusi täis ajarännakule mööda Tallinna.Tallinn on väga vana linn – kui 2008. aastal tehti Vabaduse väljakul arheoloogilisi kaevamisi, satuti seal enam kui 5000 aastat vanale kiviaja inimeste peatuspaigale. Toona oli nüüdse Vabaduse väljaku kohal merepiir.Nii pika ajalooga linnal on olnud ka mitu nime. Muinasajal siinkandis asunud eestlaste puitlinnust kutsuti Lindaniseks. 700 aastat oli Tallinna ametlikuks nimeks Reval, venepäraselt Revel. Venelased on nimetanud linna ka Kolõvaniks. Kohalikud eestlased aga kutsusid oma kodulinna juba keskaja lõpus Tallinnaks.Sel ajal – ehk pärast Taani kuninga vallutust kaheksa sajandit tagasi – saigi Tallinnast tõeline linn. Tegelikult jagunes tänane Tallinn toona kaheks võimukeskuseks, kes tihti omavahel tülis olid. Ajapikku ümbritseti Tallinn üle kahe kilomeetri pika, rohkete tornide ja väravatega kivist kaitsemüüriga, mis kaitsesid linna edukalt ning on tänagi valdavalt alles. Vanade linnakindlustuste kõrval on väga hästi säilinud ka ülejäänud vanalinn oma viilkatustega linnakodanike majade, raekoja, gildihoonete, mitmete kirikute ja kloostritega. Ka vanalinna tänavatevõrk on pärit keskajast. All-linna südameks olnud vana turuplats, nüüdne Raekoja plats, on ka täna linna jaoks oluliste sündmuste toimumispaigaks. Paasi vanalinna müüride ja majade rajamiseks murti Lasnamäelt, sealt, kus täna asub Pae park ja järv.Tallinn on täis põnevaid lugusid! Pärast nende lugemist võtke koos perega ette jalutuskäik neid kohti ja lugusid avastama!

„Puud ei oska nalja visata, aga kahtlemata oskavad nad lugusid jutustada …”Selle tammepuu nimi on Punane ja tal on palju aastaringe. Ta on piirkonna soovipuu: inimesed kirjutavad oma soovid riideribadele ja seovad need Punase okste külge. Ühes varesest sõbra Trummikese ja teiste loomadega, kes Punase õõnsustes elutsevad, peab soovipuu naabruskonna üle vahti. Võiks arvata, et Punane on näinud kõike. Aga ühel päeval kolib piirkonda uus perekond. Sugugi mitte kõik ei ole nende vastu külalislahked ja Punase roll soovipuuna muutub olulisemaks kui kunagi varem.Naljakas, sügavmõtteline, nüansirikas ja südamlik – auhinnatud USA lastekirjaniku Katherine Applegate’i raamat „Soovipuu” on kirjutatud ootamatust vaatepunktist ja suure soojusega.

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.