Книги, похожие на «Grupp autoreid, Parimad koeralood»

Reisikirjad:Veoautol läbi Lõuna-Eesti, Pühajärvele, Kaluritega Uhtju saarele, Kundast Suursaarele.[…]Mõned reisijad püüavad kaardi järgi jälgida läbisõidetud teed, kaotavad aga sageli orienteerumis­esemed, jõuavad meie sõidust ette või jäävad maha. Teised kirjutavad märkmikesse läbisõidetud külade ja kohtade nimesid või teevad muid märkusi. Minu naaber asetab suure blokknoodi põlvedele ja kirjutab sinna põruval autol suure vaevaga tähti vedades: „Kauksi kohal jooksis koer autoga võidu ja üks vasikas tee ääres koplis laskis sellist tirelit, et…”[…]

Oled kunagi mõelnud, mida su kass sulle öelda tahab? Kassid ei näu, kähista ega urise suvaliselt või sellepärast, et neil pole midagi targemat teha. Kass häälitseb alati kindlal eesmärgil, ja need häälitsused võivad kanda olulisi sõnumeid – olgu siis meie või teiste kasside jaoks. Susanne Schötz on teinud kassikõne koodi murdmisel ära suure töö. Ta töötab professorina Lundi ülikoolis Rootsis, kus tema juhitud pikaajaline uurimisprogramm on tõestanud, et kassid kasutavad tõepoolest vokaalset suhtlust nii omavahel kui oma inimestest kaaslastega suheldes. Inimeste ja kasside vahelise häälkommunikatsiooni strateegiate mõistmine võib avaldata tohutut mõju sellele, kuidas me oma lemmikutega suhtleme ning parandada arusaamist inimeste ja loomade vahel mitmes vallas, nagu näiteks veterinaaria, varjupaigad ja treenimine. „Kasside salajane keel“ pakub teile kiirkursust kasside foneetikasse. Autor annab täieliku ülevaate kaslaste häälitsustest ja selgitab, mida need erinevates olukordades võivad tähendada. Lisaks leiad siis hulga praktilisi nõuandeid, kuidas oma kassi paremini mõista.

„…ma kuulsin, et sa olevat ütelnud, et sa ei usu enam päkapikke. See on hea. Mind ei peagi uskuma, sest ma olen nagunii. Ainult lollid usuvad päkapikke. Ega sa ju oma isa kah ei usu, sest ta on nagunii.“ Päkapikk Ingo on külastanud Unduskite perekonda juba ligi kakskümmend aastat. Ta ilmutab end detsembri algul, mil lapsed hakkavad talle kirju aknalauale jätma ja kustub pikka unne pärast kolmekuningapäeva. Jaan Undusk ütleb sissejuhatuses: Kunagi aastasadade pärast, kui tänased põlvepikkusedki poisid on muutunud isaisade mälestusteks, käib ta ikka reipalt edasi, habe ees ja muremõtted peas, ning paneb punase pliiatsiga paberile oma iga-aastasi tervitusi. Ja see siin on lihtsalt üks väike väljavõte igavikust. Raamatus on avaldatud valik laste kirjavahetusest päkapikk Ingoga aastatel 1991-2009. See raamat meeldib kõigile neile, kes teavad, et päkapikud on nagunii.