Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Johannes Anyuru, Paradiisist tuli torm. Sari „Moodne aeg“»

Борис Пастернак
„Doktor Živago“ on Vene kirjaniku Boriss Pasternaki (1890–1960) maailmakuulus romaan (esmatrükk 1957 Itaalias), kuhu autor on enda sõnutsi sisse kirjutanud iseenda elu salajased läbielamised ning mõttepesad. Suurteoses esitatakse panoraamne pilt Venemaa arengust alates XX sajandi algusest kuni umbes 1950. aastateni, mille märksõnadeks on vägivald ja viletsus, vaimusuurus ja armastus, ühe ajastu kokkuvarisemine ja uue sündimine, kuid eelkõige räägitakse selles romaanis inimese hingest ja soovist jääda igas olukorras inimeseks.Teose peategelaseks on arst ja poeet, kelle perekonnaelu pingeid ja vaibumatut armastust oma muusa, teise mehe naise Lara vastu on nähtud Venemaad ja vene rahvast sajandi alguses vapustanud panoraamsete sündmuste taustal.Oma lüürilis-eepilise laadi, psühholoogilise ilmekuse, inimese vaimumaailma süüvimise tõttu erineb romaan kõigist teistest oma aja teostest, mistõttu on seda võrreldud Lev Tolstoi „Sõja ja rahuga“. Pasternak ise pidas „Doktor Živagot“ täiesti eriliseks ja sellest pidi saama kogu tema eelneva loomingu kokkuvõte.Romaani järgi valmis 1965. aastal ka menukas film (režissöör David Lean), peaosas Omar Sharif.
Laura Brentwood
Vaevalt leidub maailmas naist, kes ei tahaks olla õnnelik. Kuidas aga õnne leida? Siin aitab ainult armastus, kuid tee õnnele pole kerge. Kohtuvad kaks inimest: maastikukujundaja ja edukas ärimees. Kas nad suudavad jääda kokku maailmas, kus kõik on omal moel üksildased ja inimesed sarnanevad vahetevahel marionettidele?
Katariina Tammert
"Kirjanduskonkursi «„Bestseller 2015“» ära märgitud tööilukirjanduse kategooriasIhaneeme on idüllliline rannaküla, kus elavad pealtnäha ideaalsetklantspiltelu endisest poliitikust meelelahutusärimees, tema koduperenaisestabikaasa, tolle vend, lapsed, koerad ja kassid ning rannarestoran. Kui aga nendejuurde satub modellist Õnne, selgub, et miski pole päris nii, nagu paistab, jaet kõik saab minna veel palju keerulisemaks, vähemalt esialgu. Lugu ei teelihtsamaks ka arvukad sõbrad, üks tantraguru, peadpööritavad kired, taamalkulgevad kohtuasjad, Paremerakonda räsinud rahastamisskandaali vari ega seegi,et keegi selles loos ei tundu kohati päris täpselt teadvat, mida ta tahab …või siis tahavad lihtsalt kõik kõike. Ehk kas on võimalik olla ühekorragaingel ja kelm?Katariina Tammert on Eesti kirjanik. Ta on õppinud Tartu Ülikoolisajakirjandust ja kommunikatsiooni ning sel alal ka töötanud, kõige pikemaltEstonian Airis ja ajalehes Postimees. Varem on temalt ilmunud armastusromaanid“Lenda minuga” (2013) ja koos Mart Kadastikuga kirjutatud“Paarismäng” (2014). “Armastus, sõprus ja õnn on need teemad, mis mind kõige rohkeminspireerivad, samuti elus oma tee leidmine, ilu, rõõm, lõbu ja naudingud …Elu helgem pool. Seda kõike leiab ka sellest raamatust, mis samas ei tähenda,et siin tumedamaid toone ei oleks – aga need panevadki kaunimad värviderksamalt särama!” Katariina Tammert
Siim Veskimees
Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.
Понравилось, что мы предложили?