Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Johannes Anyuru, Paradiisist tuli torm. Sari „Moodne aeg“»

Sylvia Plath
Postimehe romaanisarja kuuenda raamatu peategelane Esther Greenwood on andekas ja ilus noor naine 1950. aastate New Yorgis. Hoolimata edust ja paljutõotavatest karjäärivõimalustest murdub ta vaimselt – võib-olla lõplikult. Tema mentaalne kokkuvarisemine, enesetapukatsed ja sellele järgnenud kuud vaimuhaiglas on lugejateni toodud erakordses eheduses. Inimpsüühika kõige tumedamatesse nurkadesse tungiv „Klaaskuppel“ on Ameerika kirjandusklassikasse kuuluv erakordne teos. See on šokeeriv, realistlik ja intensiivselt emotsionaalne, samas humoorikas ja elujaatav romaan naisest, kes langeb depressiooni haardesse. Teoses leiab käsitlemist ka ühiskonna eeldustest tulenev ebaõiglus, millega peategelane Esther on noore naisena sunnitud kokku puutuma. Tema võimetus leppida naistele ette kirjutatud koduperenaise rolliga peegeldab ka Plathi kahevahelolekut ja soovi olla korraga nii ema kui ka looja, poetess. 1953. aastal töötas 21-aastane Sylvia Plath külalistoimetajana New Yorgi ajakirjas – töökoht, mille ta sai jutuvõistluse auhinnana. Just sellest eluperioodist kirjutabki ta 1963. aastal ilmunud autobiograafilises raamatus, millega pani enese teadmata aluse uuele sotsiaalset ja kultuurilist ühiskonnakorraldust käsitlevale kirjutamislaadile. Sylvia Plath (1932–1963) sündis Bostonis ja õppis Smithi kolledžis. 1955. aastal astus ta Cambridge’i Ülikooli, kus kohtus tulevase abikaasa Ted Hughesiga. 1960. aastal ilmus Plathi esimene luulekogu „The Colossus“ ja 1963. aastal esimene ja ainsaks jäänud romaan „Klaaskuppel“; luulekogu „Ariel“ avaldati 1965. aastal postuumselt. 1981. aastal avaldatud kogumiku „Kogutud luuletused“ eest, mis sisaldab luuletusi ajavahemikust 1956–1963, pälvis ta Pulitzeri preemia.Postimehe romaanisarjas ilmunud: Jevgeni Vodolazkin „Aviaator“John Fowles „Liblikapüüdja“Stephanie Danler „Magusmõrkjas“Ernesto Sábato „Tunnel“Anaïs Nin „Henry ja June“Postimehe romaanisarjas ilmumas: Penelope Lively „Foto”F. Scott Fitzgerald „Ilus ja neetu”Kevin Brockmeier „Surnute lühiajalugu“Graham Greene „Armastusloo lõpp“
Knut Hamsun
Romaani „Rosa“ minategelase, noore tudengi Pareliuse päeviku lehekülgedel kirjeldab Knut Hamsun värvikalt elu Põhja-Norra linnakeses 19. sajandil, inimestevahelisi suhteid, ajendeid, mis tõukavad inimest tegutsema üht- ja teistmoodi, tolleaegseid kombeid ja elukorraldust, suhtestumist mere ja karmi loodusega. Ent ennekõike on see armastuse lugu. Romaani tõeline peategelane ongi armastus – see mitmenäoline tunne, mille äraleierdatud ja ettearvamatuid külgi Hamsun inimhingede suurepärase tundjana haaravalt avab.
Ю Несбё
VERI LUMEL. Olav Johansen on düslektikust palgamõrvar, kes kipub liialt kergesti armuma. Tal on käsil pikk armastuskiri, samal ajal töötab ta Oslo kõige mõjuvõimsama narkokuninga Daniel Hoffmanni teenistuses. Ühel päeval saab Olav aga pisut ootamatu ülesande – kõrvaldada Hoffmanni noor, kaunis ja truudusetu naine. Ta hakkab teda salaja jälgima, kuni juhtub vältimatu: ta armub temasse. Oslo kohal langeb laia lund ning see 1975. aasta talv tõotab pakase poolest veel kauaks meelde jääda.VEEL VERD. 1977. aasta augustis sõidab üks mees muust maailmast eraldatud külla Norra põhjaosas. Ta nimi on Ulf, tal pole pagasit, kuid ta väidab, et läheb jahile. Veetes aega saamide ja lestadiuslaste seas, kes järgivad vana kristluse tavasid, avastab ta enda jaoks kultuuri, mis on korraga külalislahke ja ainulaadne, abivalmis ja tundmatu. Küla kirikuteener Lea annab Ulfile kasutada vintpüssi ja jahitorni, kus südaööni paistev päike teda ärkvel hoiab, samal ajal kui ta rahutult Finnmarki monotoonset tasandikku jälgib. Tasapisi saavad aga Lea ja tema poeg Knut aru, et Ulf ei olegi jahimees, vaid hoopis ise kellegi teise saakloom. Ja jahimehed on juba teel.
Виктория Шваб
Sisene hulljulgete seikluste, vapustava võimu ja mitmete Londonite maailma – “Võlukunsti tumedam pool” on terav ja elegantne fantaasiapõnevik!Kell on üks viimastest rändurvõluritest, kellel on haruldane ja kadestamist väärt võime rännata paralleelmaailmade vahel, mida ühendab üks võluväeline linn.On räpane ja igav, täiesti võluväetu Hall London, mida valitseb hull kuningas George III. On Punane London, kus austatakse elu ja võluväge, koht, kus Kell kasvas üles koos Rhy Mareshiga, õitsva impeeriumi võrukaelast pärijaga. On Valge London – paik, kus inimesed võitlevad selle nimel, et võluväge endale allutada, ning võluvägi võitleb vastu, kurnates linna luudeni lagedaks. Ja kunagi ammu oli ka Must London, aga sellest linnast ei räägi nüüd enam keegi.Ametlikult on Kell Punane Rändur, Mareshi impeeriumi saadik, kes vahendab kõigi Londonite valitsejatele igakuiseid läkitusi. Mitteametlikult on Kell salakaubavedaja, kes teenib neid, kes on valmis maksma pisimagi pilguheidu eest maailma, mida nad oma silmaga kunagi ei näe. Sellel trotsist kantud hobil, nagu Kell peagi avastab, on ohtlikud tagajärjed.Halli Londonisse põgenedes põrkab Kell kokku Delilah Bardiga, lennukate unistustega taskuvargaga. Nende sõprus algab veidralt. Alustuseks röövib tüdruk võluri paljaks, siis aga päästab ta surmavaenlase käest ning kõige lõpuks on Kell sunnitud tüdruku teise maailma korralikule seiklusretkele kaasa võtma.Nüüd aga on ohtlik võluvägi valla pääsenud ja igal nurgal luuravad reeturid. Et kõiki maailmasid päästa, peavad need kaks kõigepealt ise ellu jääma.Victoria „V. E.” Schwab on britist ema ja Beverly Hillsist pärit isa võsuke. Teda kasvatati lõunaosariiklikus vaimus ja seda on tänini aimata ka tema kõnepruugist. Praegu elab ta Šotimaal Edinburghis ja kui ta ei luusi parajasti ringi, et otsida maha maetud aardeid, muinasjutte või head teed, istub ta mugavasti mõnes kohvikus ja mõtleb välja koletisi.Suurepärane seiklusjutt, mille keskmes on kaks ülimalt kütkestavat kangelast. – The Wall Street JournalV.E. Schwab on loonud imelise maailma.– Library JournalGoodreads.com lugejate hääletusel pälvis “Võlukunsti tumedam pool” fantaasiaraamatute kategoorias teise koha.
Понравилось, что мы предложили?