Книги, похожие на «Eero Epner, Pangasaladus»

Barcelonas elava eesti autori tõsieluromaan „NORA” viib meid Hispaania bordellide tagakambritesse ja avab lõbumajade salamaailma. Kirjanik võtab lugeja käekõrvale ja jalutab temaga Nora-nimelise prostituudi käänulisel eluteel Barcelonast Sevillasse ja tagasi. Jõhker isa, süütu lapsepõlvekiindumus, keelatud armastus, pagendus nunnakloostris, lapsest loobumine… – kas inimene määrab osagi oma elumustrist või on ta vaid mängukann juhuste käes? Kas enesemüümine on pelgalt patt või ka võimalus ellu jääda? Juba nomineeritud esikromaanis „La mala vida ehk neetud elu“ jahmatas autor kolme peategelase põimunud elusaatuste meisterliku ja julge vahendamisega. Ka „Norast“ vilksatavad läbi „Neetud elust“ tuttavad Rosa ja Kristian, samuti ei mööduta Hispaania ajaloo lähimineviku pöördehetkedest sinna pilku heitmata. Ent need pole sugugi ainsad ühenduslülid Jan Beltráni raamatuis.

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

Saatus viis nad pika aja järel uuesti kokku. Mõlemale olid möödunud aastad täis purunenud lootusi ja pettumusi, igatsust selle järele, mis kunagi päikeselistel augustipäevadel kauge Vermonti järve kaldal nende südames tärkas.Nüüd, aastaid hiljem tuleb neil riskida, et pärast kõiki katsumusi täiel rinnal tunnetada uuesti leitud armastuse ilu ja jõudu.

See väike raamat on kordustrükk Kreutzwaldi poolt poolteist sajandit tagasi (1869) välja antud teosest. Siin sees on Kreutzwaldi enda poolt tehtud lühike sisukokkuvõte tema suureeposest „Kalevipoeg“. Ajendas aga Kreutzwaldi sellist raamatut kirjutama see, et väga paljud inimesed kurtsid endal liialt vähe aega olema, et nii paksu raamatut läbi lugeda. Tänapäeval on siis „Kalevipoeg“ autori endapooolne eesti rahvaeepose ümberjutustus seda enam omal kohal.