Книги, похожие на «Eero Epner, Pangasaladus»

Eelmise sajandi ühe silmapaistvama kirjaniku Franz Kafka sümbolistlik romaan Mati Sirkeli tõlkes.Kafka jutud viivad meid võrdpildi, mõistujutu maailma. Nad tähendavad seda, mida nad ütlevad, ja viitavad seejuures alati millelegi hõlmavale. Seda romaani võib lugeda kui lugu maamõõtja K. kurnavast võitlusest lossi pääsemiseks, aga seda võib võtta ka inimeksistentsi totaalsuse sümbolina, katsena hõlmata metafooriga tervet inimeksistentsi, tema mõtte ja mõttetuse paradoksi. Kafka sümboolika varal võime seiseneda komplitseeritud filosoofilis-religioossetesse spekulatsioonidesse, sotsiaal- ja individuaalpsühholoogiasse, kõige avaramate piiridega maailmavaatelisse diskussiooni. Lisaks võime tema mitmepaikseid romaane lugeda ka Franz Kafka isiklike eludokumentidena, eepilise avaruse saanud subjektiivse aruandlusena, autobiograafiliste krüptogrammidena.Vähe on kirjanikke, kelle looming oleks võimaldanud ja välja kannatanud niisugusel hulgal erinevaid, kohati ristivastupidiseid tõlgendusi ja hinnanguid, nagu need Kafka loominguleosaks on saanud. Eeskätt kehtib see tema romaanidekohta. Mida tähendab Loss? On ta inimlike mõõdupuudegahaaramatu transtsendentse lunastuse asupaik – teoloogidetaevas, nagu arvab väljaandja Max Brod, või kosmilise kurjuse,saatana peakorter, või lihtsalt maise maailma bürokraatia,võõrandunud elu võrdpilt – või kõik need kokku? Keson maamõõtja K.? Kas parimategi inimlike püüdluste luhtumistsümboliseeriv igamees, elu absurdsuse sümbol, või kurjuseleaktiivselt vastu astuv, lootust sisendav revolutsionäär, kessaab küll igal sammul lüüa, aga omast ei tagane? On ta igavesekurjuse, bürokraatliku maailmakorra süütu ohver või omavalelikkuse, külma arvestamise, ebaeetiliste vahendite kasutamiseeest karistada saav tüssaja, kavaldaja, vale mees õigetesihtide taotlemiseks? Ja kes oli Kafka ise? Kas metafüüsilineanarhist, religioosne humorist, absoluutne moralist, absurdikirjanik,nõrkuse geenius, võõrandunud maailma mütoloog,teednäitav kuju, või väikekodanlik dekadent, küll andekas,aga seda eksitavam negativist? Kafka interpreteerijate armeeei ole etikettidega kokku hoidnud, aga ometi ei taha nendeobjekt kuidagi lasta ennast ühe nimetaja alla viia. Raske ontõestada, nagu oleks Kafka midagi tõestada tahtnud. Ta oliküsija, otsija, kuid kujundi, mitte mõistete või teooria kaudu —ja kujundiga, sümboliga ei saa loogiliselt vaielda. «Kafkal oliharvaesinevat jõudu endale võrdpilte luua. Sellegipoolest eiammendu ta kunagi selles, mis on tõlgendatav, pigem on tavõtnud tarvitusele kõik mõeldavad ettevaatusabinõud omatekstide tõlgendamise vastu. Nendes tuleb tasa ja targu, umbusklikultedasi kobada.» (W. Benjamin).Tõlkija Mati Sirkel

„Salaelud” sisaldab aastatel 2010–2018 kirjutatud novelle ja miniatuure, osa on varem avaldatud ajakirjanduses, suurem osa seni avaldamata. Täpses ja tihedas naiselikus käekirjas käsitleb autor oma proosaloomingus läbivaid teemasid, nagu mälu, juured, reetmine, kaotusvalu ning habras joon tõeluse ja väljamõeldise vahel.Tõlkija taustaga kirjanik Kai Aareleid on varem avaldanud romaanid „Vene veri” (Varrak, 2011) ja „Linnade põletamine” (Varrak, 2016), luulekogud „Naised teel” (EKSA, 2015) ja „Vihm ja vein” (EKSA, 2015) ning novelle, luulet ja artikleid ajakirjanduses. Novelli „Tango” eest pälvis ta 2013. aasta Friedebert Tuglase novelliauhinna, mõlemad tema romaanid on kandideerinud olulistele kirjandusauhindadele. „Linnade põletamine” on tõlgitud mitmesse võõrkeelde.

Politseiinspektor William Wistingu põnevik.Kui Töölispartei lugupeetud juhtfiguur Bernhard Clausen infarkti tagajärjel sureb, siis kutsutakse uurija Wisting kiirkohtumisele peaprokuröri juurde. Clauseni suvilast on leitud midagi, mis kuidagi ei passi kokku Clauseni tubli ja kristallpuhta poliitiku kuvandiga. Ohus võivad olla riiklikud huvid ning juhtumit peab uurima varjatult avalikkuse ja ajakirjanduse eest. Lisaks paarile väljavalitud politseitöötajale kutsub Wisting oma salajasse uurimisrühma ajakirjanikust tütre Line. Parteiveterani minevikus ristuvad mitme lahendamata kriminaalasja jäljed. 2003. aastal kadus Oppegårdis Gjersjø järve ääres kala püüdes noor mees ja üsna varsti pärast seda jõudis peaprokurörini kiri tekstiga: „Uurige tervishoiuminister Bernhard Clausenit seoses Gjersjø juhtumiga.“ Tookord ei pööratud vihjele suuremat tähelepanu ega uuritud seda. Juhuslikult on sama kadumislugu jõudnud ka Kripose lahendamata juhtumite eriuurimisrühma juhi Adrian Stilleri lauale ja Wisting mõistab vastumeelselt, et Bernhard Clauseni peidetud saladuste paljastamiseks vajab ta Stilleri abi.„Salatuba“ on teine osa Jørn Lier Horsti uues krimisarjas „Lahendamata juhtumite kvartett”.

"Lühiromaan «Silm» koondab endas Kaplinski parimad looja-omadused, intensiivsesisevaatluse, teo- ja filosoofilise diskursuse ning allegooria. Lugu kõikejälgivast ja erinevateskehastustes korduvast «silmast» on lisaks viimaste aegade parimale filosoofilise proosanäitele ka õpetlik jutt kõigile neile, kes arvavad end võimelised elama absoluutselt vabana."(Rein Veidemann, Eesti Päevaleht 10.03.00).

Romaan algab Venemaa poolt lavastatud rünnakuga ühele Donetski koolile. Hukkub ligi 100 last, süü veeretatakse Ukraina vägedele ja Venemaa saab suurepärase ettekäände laialdaseks agressiooniks nii sealsamas kui ka Balti riikides.See on judinaid tekitav kirjeldus sellest, mille poole Lääs liigub – sõjast Venemaaga –, kui president Vladimir Putinist lähtuvat ohtu täie tõsidusega ei võeta.Richard Shirreff on endine NATO Euroopa vägede ülemjuhataja asetäitja.