Книги, похожие на «Laetitia Colombani, Palmik»

Hiljuti vanglast vabanenud Mõrtsuk-Anders teenib leiba suurtele gangsteritele pisikesi tööotsi tehes. Tema elu võtab aga ootamatu pöörde, kui ta kohtub naispastoriga, kes on südames ateist ja kelle on kogudus just kantslist ära ajanud, ning kolmandajärgulise hotelli kodutu registraatoriga, kes peab elama peost suhu, sest ta vanaisa raiskas ära kogu tema päranduse. Kolmekesi ühendavad nad jõud, et viia ellu hulljulge plaan, mis põhineb Mõrtsuk-Andersi hirmuärataval kuulsusel ja erilistel oskustel. Plaan töötaks suurepäraselt, kui Mõrtsuk-Anders ei kipuks küsima – milleks see kõik? Kui Mõrtsuk-Anders pöördub oma eksistentsiaalsetes otsingutes juba Jumala poole, saavad kaaslased aru, et olukord on väljunud nende kontrolli alt. Jonasson laseb lugejal naerda ja end mõnusalt tunda, pakkudes samal ajal ainest sügavamaks järelemõtlemiseks. Jonas Jonasson on Rootsi ajakirjanik ja ettevõtja, kes tegi ühel hetkel elus kannapöörde ja hakkas kirjanikuks. „Mõrtsuk-Anders ja tema sõbrad (sekka ka mõni vaenlane)“ on autori kolmas romaan pärast maailmakuulsaks saanud raamatuid „Saja-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus“ (e.k 2012) ning „Kirjaoskamatu, kes päästis Rootsi kuninga“ (e.k 2014). Jonassoni raamatuid on välja antud neljakümne viies riigis ja müüdud üle kümne miljoni eksemplari.

See lugu on nähtud läbi kolme õe-venna (10, 13 ja 15 a) silmade. Maal, Eestis, Tallinnas on nad põgenikud ja loo alguses lahkuvad siit – ühte teise maailma. Nende peres on täiskasvanutel erilised võimed ja neilgi on lootust sellisteks saada. Neid kutsutakse nõidadeks.See ei ole tüüpiline fantaasiasaaga, kus kõrgest soost ja ülivõimetega juveniil kogu maailmale ära teeb. Selles loos ei ole lihtsaid probleeme ja vastuseid. Peategelastel ei tule kõik mängeldes välja ja loo lõpus on nad peamiselt natuke vanemad, tõsisemad ja mõne kogemuse võrra rikkamad. See on lugu inimeseks olemisest, kui sul on mingid haruldased võimed. See on lugu valikutest ja vastutuseks, mis eriliseks olemisega kaasas käib.Thor Peterson on pseudonüüm. Autor ei ole algaja, ta on kirjutanud päris palju ja mitte ainult ilukirjandust. Ta hakkas kirjutama seda lugu oma tütrele, kui too oli 12. Tütar on vahepeal 24 saanud. Lähedased ei tahtnud mitte rahul olla sellega, et juba tehtu igaveseks sahtlisse jääb, sest sellest saab paljudele kordamineva romaani. Autori eesmärk pole kunagi olnud mingi müstifikatsioon autori isikuga, ta soovib vaid, et seda loetaks puhtalt lehelt ja lugemist ei segaks tema senise loominguga seotud ootused.

Kogenud politseiuurija Jørn Lier Horsti uus põnevust täis kriminaalromaan.Rannamaastikku katab tihe sügisudu, pimedate akendega suvemajad kükitavad pliihalli mere ääres. Ove Bakkerudil seisab ees viimane rahulik nädalavahetus suvituskohas, enne kui ta talveks maja suleb. Kohale jõudes leiab ta aga eest kaoses suvila, milles on vandaalitsenud murdvargad. Ja naabersuvilast surnuks pekstud mehe.Inspektor William Wisting on groteskseid mõrvu varemgi näinud. Kuid meeleheide, millele ta sel sügisel Stavernis tunnistajaks saab, on tema jaoks uus. Justkui poleks kurja tegijail enam midagi kaotada. Seepärast on talle vastumeelt tütar Line otsus kolida elama ühte neist rannaäärseist suvilaist. Kui siis sealt üksildaselt kaldapealselt järjest mitmeid raskete vigastustega laipu leitakse, kasvab mehe rahutus veelgi. Ja taevast langeb surnud linde.Jørn Lier Horstilt on varem eesti keeles ilmunud inspektor William Wistingu põnevikud «Jahipenid» ja «Koopamees».

Elus tuleb nii mõndagi ette. Kui peresuhted ei klapi, on töö juures kõik hästi; läheb äris halvasti, ilmub kallis inimene. Noor ja ambitsioonikas kinnisvaraäri kaasosanik Keira satub oma äripartneri tegude tõttu ohtu ning peab kodulinnakesse varjule minema. Sealne politseinik, Keira endine kavaler Mitch suhtub aga umbusuga neiu juttu, et peale kolme aasta pikkust eemalolekut tahtis too üksnes oma sugulasi külastada.