Книги, похожие на «Maarja Undusk, Päkapikk Ingo»

Kõik armastavad superkangelasi – nad lahendavad probleeme ja teevad inimesed õnnelikuks. See on hea, sest minu ema vajab tröösti.Adam Butters on alati teadnud, et ta on adopteeritud. Ent kui ta kuuleb juhtumisi pealt, kuidas vanemad uuest beebist räägivad, hakkab ta arvama, et kodus ei jätku talle enam ruumi.Ta otsustab üles otsida oma pärisema, sest kui tal õnnestub talle näidata, et on superkangelane, võtab ema ta kindla peale tagasi.Adami katsed tõestada, et ta on superkangelane, lõppevad kohutavalt naljakalt. Kuid kui ta oma pärisema üles leiab, ei lähe miski nii nagu plaanitud.Aga võib-olla ei peagi olema super, et olla kangelane. Võib-olla ei peagi olema superkangelane, et sind armastataks. Lara Williamsoni sulest on eesti keeles ilmunud südamlik lasteraamat „Poiss, kes seilas tugitoolis üle ookeani” (Varrak 2016, tlk Tiina Viil), mis pälvis Eesti Lastekaitse Liidu konkursil hea lasteraamatu tiitli.

Parijõe on koostatud muinasuttude kogu on kokku pandud Eesti Rahvaluule Arhiivis olevate originaalide järgi. Muinasjuttude sisu ja sündmustik on edasi antud enam-vähem täpselt originaalide järgi, mõnel juhul on mitu teisendit sulatatud kokku üheks jutuks. Vormi ja sõnastuse on autor andnud vabalt, umbes nii, nagu tema arvates vanad jutustajad võisid jutustada. Kogumikus on 41 juttu.

Kolm õde sõidavad elus esmakordselt ilma vanemateta reisile. Esialgsete ilusate plaanide kiuste tabab tüdrukuid seal üks äpardus teise järel. “Mustlasplikad” räägib suurlinnast läbi 13-aastase tüdruku silmade, üllatustest ja avastustest, veidi ka hirmudest ja nendega võitlemisest, eelkõige aga sellest, kuidas rahuliku meele säilitamine ja julge pealehakkamine suudavad tihti päästa ka kõige keerukamatest olukordadest. Ketlin Priilinna “Mustlasplikad” on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö.

Tõestisündinud loo põhjal kirjutatud raamat gorillast nimega Ivan, kes olles veetnud 27 aastat oma elust kaubanduskeskuses asuvas klaasseintega puuris, on harjunud, et inimesed teda päevad läbi jälgivad. Ivan suudab vaevu meenutada oma elu vihmametsas või seda, mis tema perega juhtus. Ta isegi ei mõtle oma mineviku peale, selle asemel mõtleb Ivan teleshowdest, mida ta näinud on, oma sõbrast elevandist Stellast ja hulkuvast koerast nimega Bob, kes tal külas käib. Kõige enam mõtleb ta aga kunstist, kuidas tabada värvidega mango maitset või lehtede häält. Vähemalt seni, kuni saabub elevandibeebi Ruby. Järsku näeb Ivan oma senist kodu ja kunsti uue pilguga ja teab, et peab midagi ette võtma, et Ruby elu läheks paremini kui temal.Katherine Appelgate on kirjutanud südantsoojendava ja unustamatu loo sõprusest, lootusest ning vaprusest, millele ei suuda vastu panna mitte ükski loomasõber.“Üks ja ainus Ivan“ on võitnud Ameerika mainekama lastekirjanduse auhinna – Newbery preemia 2013. aastal, lisaks mitmetele teistele auhindadele, ning on New York Timesi bestseller.