Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.
Книги, похожие на «Friedrich Reinhold Kreutzwald, Paiklikud ennemuistsed jutud»
Raamatute „Romanovid” ja „Jeruusalemm” autori uue põneva romaani tegevus toimub teise maailmasõja ajal Stalingradi lähedal palavas stepis, kus toimuvad 20. sajandi viimased suuremad ratsaväelahingud.Benja Golden, kes on Gulagis vangina kuritegude eest, mida ta pole teinud, ühineb kasakatest ja kurjategijatest moodustatud karistuspataljoniga, et võidelda sakslaste vastu. Temast saab ratsaväelane ning ühel 1942. aasta juulikuu palaval päeval saadetakse tema ja ta kaaslased enesetapumissioonile vaenlase tagalasse – aga kas nende seas on reetur? Ainus, keda Benja tõesti usaldada saab, on tema hobune Hõbesokk, aga armu pole tal sõjas kusagilt loota.Kümne päeva jooksul avanevad meie silme ees Benja sõda Lõuna-Venemaa steppides, Stalini sepitsused Kremlis, äge tundelahvatus Benja ja itaallannast meditsiiniõe vahel, Stalini tütre ja Nõukogude sõjakorrespondendi armulugu – see on rabav lugu kirest, vaprusest ja ellujäämisest, kus reetmist võib alatasa oodata, surm on vaid südametukse kaugusel ning armastus, olgugi põgus, pakub ainsat lunastust tapatalgutest.
"Kuni ühe külma detsembripäevani on Laurie veendunud, et armastust esimesest silmapilgust pole olemas. Veendumus püsib hetkeni, mil ta silmab läbi bussiakna Seda Meest. Nende pilgud upuvad teineteisesse … ja siis paneb buss uksed kinni ning sõidab edasi.Laurie teab, et nad ei kohtu enam kunagi, aga juba järgmisel peol tutvustab Laurie’ parim sõbranna Sarah talle oma eluarmastust. Kes on loomulikult See Mees.Üks päev detsembris saadab Laurie’t, Sarah’t ja Jacki läbi armastuse, südamete murdumise ja sõpruse kümme aastat, vormudes liigutavaks armastuslooks.Josie Silveri debüütromaan „Üks päev detsembris“ on saanud Sunday Timesi ja NY Timesi bestselleiks ning tõlgitud enam kui kahekümne viide keelde."
Ennemuistsetest aegadest luusisid öös verejanulised deemonid, hõrendades inimkonna laialipillatud riismeiks, keda kaitses pooleldi unustatud võlukunst. Siis kerkis esile kaks sangarit – lähedased kui vennad, aga lahutatud kibeda reetmise tõttu. Arlen Põldaja sai kuulsaks Maalingutega Mehena, temale tätoveeritud vägevad loitsumärgid võimaldasid lüüa deemoneid käsitsivõitluses. Võlujõuliste loitsurelvadega Jardir kuulutas enese Päästjaks, ammutõotatud ühendajaks, et juhtida inimsugu võidule Sharak Ka’s – viimses deemonitevastases sõjas.Nüüd on Arleni, Jardiri ja Arleni naise Renna pingutused viia sõda deemonite juurde jõudnud haripunkti: algab rännak alla Maapõue, kurjuse lätetele, kus Deemonite Ema sigitab ammendamatut armeed. Nende teejuhiks on Alagai Ka, vangistatud riuklik deemonivürst, kelleta pole rajaleidmise lootust, kuid kelle usaldamine ähvardab minna kalliks maksma. Senikaua on maapinda asunud ründama sülem, ning Leeshal, Ineveral, Ragenil ja teistel tuleb mängu panna kogu oma vaprus üleüldise hävingu vältimiseks, sest saatusliku vastasseisu otsustav lõppjärk on käes.„Maapõu”, mis ilmub eesti keeles kahes köites, on Peter V. Bretti viieosalise „Deemonite” sarja viimane jagu. Eelmised raamatud olid „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda”, „Päise päeva sõda” ja „Pealuutroon”.
Shetlandi saarestikku kuuluval tillukesel Fairi saarel, mida maailm tunneb eeskätt imepeente kudumite ja kuulsa linnuvaatlusjaama järgi, rullub lahti Agatha Christie vääriline mõrvamüsteerium. Ann Cleevesi kriminaalromaan paneb proovile lugeja tähelepanelikkuse, järeldusoskuse, inimesetundmise ja kaasaelamisvõime ning tutvustab ühtlasi eesti lugejale nii võõrapärast, ent teisest küljest ka tuttavlikku olustikku.Noor Shetlandi politseinik Jimmy Perez – see nimi pärineb enam kui neljasaja aasta tagant, ühelt Võitmatu Armaada madruselt – saabub koos oma armsama Franiga kodusaarele, et tähistada koos vanematega oma kihlust. Kihluspidu toimub linnuvaatlusjaama söögisaalis ja külalisteks kutsutakse ka vaatlusjaama personal ning kohalviibivad külastajad – kirglikud asjaarmastajatest linnuvaatlejad. Ning siis juhtub midagi ootamatut. Idülliline, vähem kui saja püsielanikuga saareke muutub tormist äralõigatuna omamoodi põrguks ja tormivangi jäänud linnuhuvilised peavad elama teadmisega, et nende keskel puhketoas ja nende ühises söögilauas istub mõrvar. Ainult et kes? Torm kestab, lahendus ei näi lähenevat. Kuni …
Понравилось, что мы предложили?