Книги, похожие на «Friedrich Reinhold Kreutzwald, Paiklikud ennemuistsed jutud»

Eva Koffi romaanis „Sinine mägi“ põimuvad 20. sajandi lõpu- ja alguskümnendid: 90ndad – peategelase, meditsiinitudengi Liisi üliõpilaspõlv, 20ndad – tema vanaema Elfi noorusaeg, Esimese ilmasõja eelne aeg – vanavanatädi Adele noorusaastad. Kolm noort naist, ja nende sõbrad-lähedased eluperioodil, mil tehakse elu suurimad ja tähtsamad valikud, leitakse oma tee ja kaaslased sel teel. Aga milline ka ei oleks aeg, millistel väljadel ka ei peetaks suuremad lahingud, kuhu ka ei oleks jõudnud teadus, ja mida ka ei suudaks arstid inimese ravimisel, inimese hing oma põhiolemuselt on ikka sama – igatseb õnne, armastust ja lähedust. Stiilitäpselt kirja pandud “Sinine mägi” suudab ellu äratada lähemad ja kaugemad ajad, sise- ja kahekõned 20ndate keeleuuendusest 90ndate kõnekeeleni. «Eva Koffi „Sinine mägi“ pakub veenva vaate inimlikule lähedusele. Lugedes romaani tegelaste omavahelistest liginemistest ja eemaldumistest, kerkib silme ette köielkõnd, tasakaaluharjutus kahele, mida tuleb õppida käigu pealt – armastuses ei viida läbi õppusi. Läheduse mõistmine on ühtlasi lähedaste lõppematu mõistatamine, ikka jääb midagi üle või vajaka. Ent samas võib Koffi romaan viia mõttele, et isegi kui armastuses pole täielik tasakaal võimalik, võib vääratades avaneda uus suund, kaaluta olekus selguda asjade tegelik kaal.»Jan Kaus Eva Koff (snd 1973) on kirjutanud mitmeid näidendeid ja lasteraamatuid. „Sinine mägi“ on tema esimene romaan. Teos pälvis Eesti Kirjanike Liidu 2017. aasta romaanivõistlusel teise koha.

Kogumiku lühikestes ja väga lühikestes juttudes kohtuvad argipäev ja mütoloogia, huumor ja spliin, absurdne ja ülev Kolgile omases näivalt lihtsasti veerevas, aga alati ootamatustega ähvardavas stiilis.

Vanaproua Limas, koolipoiss Antiguas, üksikisa Itaalia väikelinnas, häkker Horvaatias – neid ja paljusid teisi maailma eri paigus seovad kentukid, omalaadsed tehnoloogilised lemmikloomad, midagi plüüslelu ja mobiilirakenduse vahepealset, armsad ja pealtnäha süütud seltsilised, kelle väikeste silmakeste kaudu vaatab keegi anonüümne võõras oma „omaniku” eraellu. „Kentukid” viib lugeja rahutukstegeva õhustikuga maailma, kus ei kehti alati samad reeglid mis päriselus. See on lugu tehnoloogia vahendatud inimsuhetest, vuajerismist ja üksindusest, mis on ühtaegu lämmatav, värske ja sügavalt inimlik.Samanta Schweblin (snd Buenos Aireses 1978) on üks omapärasemaid hääli oma põlvkonna Ladina-Ameerika kirjanike seas ja tunnustatumaid novelliste tänapäeva hispaaniakeelses kirjanduses. Ta on varem avaldanud kolm jutukogu ja lühiromaani, tema teosed on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu ja neid on tõlgitud enam kui kahekümnesse keelde. Eesti keeles on tema teostest ilmunud romaan „Nähtamatu niit” (Loomingu Raamatukogu, 2020).

Sebastian Bergmani needus jätkub …Kuumalaine käes vaevlevas Stockholmis leitakse mitu naist jõhkralt mõrvatuna. Keskkriminaalpolitsei eesotsas Torkel Höglundiga on juurdlusega ummikusse jooksnud.Mõrvade käekiri toob meelde sarimõrvar Edward Hinde, kelle krimipsühholoog Sebastian Bergman viisteist aastat tagasi trellide taha saatis. Ja seal, Lövhaga range režiimiga vanglas, on Hinde kõik see aeg ka püsinud.Sebastian sokutab end vägisi uurimisrühma ja taipab üsna pea, et mõrvad on temaga seotud ning mitte keegi tema ümber ei ole kaitstud.See on Hjorth & Rosenfeldti teine romaan vastuolulisest profileerijast Sebastian Bergmanist. Krimisarja loojateks on kogenud Rootsi tandem – Michael Hjorth, kes on telesarja “Wallander” mitme osa stsenarist, ja Hans Rosenfeldt, Skandinaavia kõigi aegade edukaima krimisarja “Bron/Broen” (“Sild”) looja ja stsenarist.