Книги, похожие на «Javier Marías, Oxfordi romaan. Sari "Moodne aeg"»

„Trainspottingu“ sündmustest on möödunud kümme aastat. Simon „Sick Boy“ Williamson, läbikukkunud sahkerdaja, sutenöör, pereisa ja ärimees, pöördub Londonist tagasi Edinburghi ja püüab ellu viia uut unistust pornograafilise filmi režissöörina ja produtsendina. Selle käigus viib saatus teda taas kokku Mark Rentoniga, kes omal ajal sõprade narkorahaga Amsterdami põgenes.Samal ajal püüab Danny „Spud“ Murphy elu hammasrataste vahelt pääseda, Francis Begbie aga vabaneb vanglast, täis tahet kogu maailmale ja ennekõike Rentonile kätte maksta. Taas läheb lahti pöörane karussellisõit, mille tagajärjed on etteaimamatud.Irvine Welshile omase psühholoogiliselt terava sulega kirjutatud satiiriline komöödia ilmus originaalpealkirjaga „Porno“ ning 2017. aasta veebruaris jõuab kinodesse ka teose ainetel vändatud film.

Kas elumere lainetes heideldes ning unistuste täitumise pole püüeldes õnnestub kõigil jääda iseendaks? Enesekindel, nägus tüdruk, kes oli kindel, et teab mida teeb ja teeb, mida tahab, ei pidanud nägema palju vaeva, et eluvõõras, kuid olemuselt uudishimulik Hubert temasse armuks. Unistajahingega, kena ja leplik noor-mees, kes armastas filosofeerida, arvas nimelt, et kõik, mis elul on pakkuda, tuleb kohe ka järele proovida. Sest vanemaks saades isiklik potentsiaal pöördvõrdeliselt väheneb. «Aga kui äkki olekski just sellist meest vaja? Kedagi, kes teeb kõik, mis talle öeldakse? Nagu Hups, kellel pole eriti oma tahet?» arutas Mirebell. «Kuid teda saab vähemalt usaldada… Ja kui ta oma paljulubavad unistused ka veel teoks teha suudab…» Järele mõelnud, oli neiu üsna kindel, et Hubertis leidub küllaga potentsiaalset mehematerjali. Jäi üle vaid noormehele selgeks teha, kui väga ta tahab naist võtta… Meil kõigil on unistused. Mis on aga hind, mida me oleme valmis maksma?

Selles raamatus jätkub „Elavate surnute“ maailma vihatuima mehe – Kuberneri – elu ja võimuvõitluse tutvustus Woodbury linnas, mis algas raamatus „Elavad surnud: Kuberneri tõus“. Tema peamiseks vastaseks on keerulise saatusega neiu nimega Lilly Caul, kes ei suuda taluda kuberneri meetodeid linnarahva lõbustamiseks – omalaadseid gladiaatorivõitlusi elavate surnute ja inimeste vahel või ka inimeste endi vahel, kes Kubernerile ei meeldi. Samas on Lilly seesmise vastasseisu mingil määral tekitanud tüdruk ise, olles äärmiselt rahulolematu iseendaga, mis sunnib teda peaaegu enesehävituslikule teele.Seega saavad postapokalüptilises maailmas inimesed niinimetatud „elavate surnutega“ mingil viisil hakkama, kuid hakkama ei saa nad teiste pingeolukorras inimestega. Mida me maailmas kõige rohkem kardame, oleme me ise.

''Eesti rahva ennemuistsete juttude'' hulka kuuluv jutustus.