Meet your next favorite book
Впишите название книги, которая вам понравилась,
и выберите наиболее похожую на нее.

Книги, похожие на «Edward Frederic Benson, Õudusesarv.Orpheuse Raamatukogu»

Anna Jansson
Anna Janssoni uus põnevussari!Vera Bark põgeneb ülepeakaela oma tüdrukuteõhtult ja kaob jäljetult. Tema isa, vaneminspektor Kristoffer Bark, rändab viis aastat kilomeeter kilomeetri järel piki Hjälmareni kallast ja otsib oma tütart. Kahtlustatakse, et Vera uppus, ja uurimine on ammu peatatud. Ent teadmatus pureb Kristofferit ja Vera ema, kes on meeleheitest alla käimas.Kolm aastat pärast Vera haihtumist kaob samas kohas üks teine naine. Ka see uurimine lõpetatakse peagi, kuid Kristoffer Bark saavutab selle, et juhtum jahtunud jäljena taas käsile võetakse. Kadunud naine on paljuski Kristofferi tütre moodi ning mees adub, et seoseid on rohkem, kui ta esialgu aimanud oli.„Tütar kadunud” on lugu lapsevanema kõige jubedamast õudusunenäost. Ettearvamatute pööretega lugu heidab pilgu süngetele perekonnasaladustele ja näitab, millised tagajärjed võivad olla pettekujutelmadel.Kristoffer Barki põnevik
Martin Kukk
On aasta 1965. Tallinnas tapetakse kirjanik, kelle seni avaldamata käsikiri võib sisaldada detaile riikliku julgeoleku aastatetagusest paturegistrist. Prokuratuur kaasab Endel Krolli, lootes kogenud majori abil uurimisse selgust tuua. Jaht salapärasele kirjutisele viib juurdluse eri osapooled loovrahva seas populaarsesse KuKu klubisse …„Mõrvatud kirjaniku käsikiri“ on kolmas raamat Krolli juurdluste sarjast. Varem on sarjas ilmunud raamatud „Reeturlik metsavend“ (2017) ja „Röövitud pioneeri juhtum“ (2018).
Rein Põder
Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast – kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?
Эдуард Вильде
1896. a. ilmus Eduard Vilde romaan «Külmale maale», mis eesti kirjanduses senitundmatul kombel käsitles külaelu. Esmakordselt paljastati selles teoses kapitalismi ühiskondlikke vastuolusid ja näidati, et inimese saatust kujundavad sotsiaalsed olud ning vahekorrad. Romaani peategelaseks on noor pops Väljaotsa Jaan, kes haiguse tõttu satub väljapääsmatult raskesse seisukorda oma ema ning õdede-vendade toitmisel. Moraalse löögi annab Jaanile Virgu peremees, kes koos urjadnikuga tuleb Väljaotsa saunast varastatud kraami otsima, sest vaesed on peremehe silmis ka vargad ning viimased sulid. Jaan võib uhkelt ja väljakutsuvalt neile otsa vaadata, sest tema on küll vaene, aga äärmiselt aus. «Külmale maale» on Vilde üks õnnestunumaid ning täiuslikumaid teoseid. Siin on kujundirikkaid kirjeldusi, on psühholoogiliselt põhjendatud ja usutavad karakterid, on ehtsat vildelikku rahvakeelt. Seetõttu on «Külmale maale» saanud väga populaarseks.
Понравилось, что мы предложили?