Книги, похожие на «Siim Veskimees, Operatsioon “Ogaline päike”»

Kaunis neiu teeb imehästi süüa ning vajab hädasti tööd. Ja töö on tõesti olemas… Tõsi, Annie Reedil tuleb demonstreerida oma kokakunsti kaugel pärapõrgus. Kuidas küll taltsutada karmi rantšoperemeest Jake Stone'i? Mees on veendunud, et «linnailudusest» ei saa mingil juhul tõelist kauboinaist. Annie on aga täis otsustavust, et tõestada vastupidist. Kui suudaks vaid kütkestavale Jake'ile vastu panna!

Kuuekümne kolme aastane Britt-Marie ei ole tegelikult üldse passiiv-agressiivne vinguviiul. Ta on lihtsalt kultuurne inimene, kelle hing kisendab, kui ta näeb mustust, kriime või valesse sahtlilahtrisse pandud nuge-kahvleid. Ta on äsja jätnud selja taha nelikümmend aastat kestnud abielu ja pannud koduperenaise ameti maha. Ainus töökoht, mida talle pakutakse, asub Borgis, majanduskriisist räsitud alevis, kus kõik ärid peale ühe õllehaisuse pitsabaari on uksed kinni pannud. Britt-Marie vihkab jalgpalli, aga jalgpall on ainus rõõm, mis Borgi elanikele veel jäänud on. See ei ole just kõige parem alus heaks läbisaamiseks, aga kui kohalik noortevõistkond vajab nii hädasti treenerit, et on valmis leppima ükskõik kellega, ei tehta pisiasjadest numbrit.Romaan „Britt-Marie oli siin” on südamlik lugu naisest, kellel on tulnud oma elu algust eluaeg oodata. See on romaan armumisest, uutest võimalustest ja ootamatutest sõprustest. Fredrik Backmanile omaselt on selles loos küllaga sooja huumorit ja sügavat kurbust.

Abikaasa otsinguil pöördus Ariel viimases hädas abieluagentuuri poole, kus talle pakuti fiktiivabielu, mille lõppedes oleks teda oodanud suur tasu. Ahvatletud võimalusest osta suures linnas korter, Ariel nõustus. Pärast abielulepingu allkirjastamist leidis ta aga, et selle tingimused on orjastavad ning fiktiivne mees pole sugugi nii korralik ja hästikasvatatud, nagu alguses paistis.

Mahuka jutustuse aluseks ja inspiratsiooniks on eelkõige eestlaste kirgi üles kütnud džunglistaari-lugu. Autor oli nimelt üks neist, kes kaugel Malaisias igas mõttes ellu pidi jääma. Aga jutt pole kaugeltki mitte ainult džungliseiklustest ja läbielamistest. Autor kirjeldab nii otse kui kaude pigem paljudele nii tuttavat ängistuse tunnet vabaduse ja samas vabasetuse vahel elus üldse, nagu sümboliseerib ja osutab ka raamatu pealkiri. Džungliteema on üle kantud ka ühe naise igapäevasesse ellu ja tegemistesse. Jututamisstiil on katimurutarilikult tuttav, emotsionaalne ning sõna- ja mõttemänguline.