Книги, похожие на «Vennad Grimmid, „Õnnetu laps“ : Kolm muinasjutu „Lumivalguke – Lumivalgeke“ varianti»

Kust tulevad eesti keelde sellised argised sõnad nagu leib, püksid, taevas ja aitäh? Kuidas on sõna abrakadabra seotud hambavaluga? Miks meie ütleme emakeel, kui poolakad ütlevad isakeel ja venelased sünnikeel? Mis ühendab pätte ja viiske, bikiine ja tuumakatsetusi ning spämmi ja sealihakonserve? Kes on see kuulus eestlane, kes on loonud sõnad hapnik ja voorus? Kas James Bond ja Pontu on nimekaimud? Kuidas on sõna tripper ühenduses sõnaga triblama? Mis sõnad on eesti keelde tulnud serbohorvaadi ja mustlaskeelest? Mida okei tegelikult tähendab?Nendele küsimustele oskab vastata etümoloogia – teadus, mis uurib sõnade päritolu ja omavahelisi suhteid. Raamat „Sõnalood. Etümoloogilisi vesteid” sisaldab põnevaid ja kohati naljakaidki lugusid enam kui saja viiekümne eesti sõna päritolust ja seostest.Udo Uibo on Eesti Keele Instituudi leksikograaf, kirjanduskriitik ja tõlkija. Tema sõnalood on varem ilmunud ajakirjas Keel ja Kirjandus ning olnud eetris Vikerraadios.

Kas oled kunagi külasaunas käinud?Kuulnud lugusid seljapesust või müstilistest saunavaimudest? Visanud leili 120 kraadises kuumas ja vihelnud koos naljalembeliste saunalistega? Leppinud omaenda alastusega ja leidnud üles ühispesu avalikud võlud? Mis need ühispesu võlud ongi?Kui Lasnamäel jalutaks sulle vastu üks õige tumedat verd tüüp, kas oskaksid siis aimata, et temagi käib igal laupäeval külasaunas? Või, et tema suured pruunid silmad on võitnud nii mõnegi kohaliku külaelaniku südame?Oled ehk kohanud mõnda külasauna pidulist või karmima käega kähmlejat? On sind hirmutatud külasaunas varitseva jalaseene või piiluaugu legendiga? Või ei heiduta see kõik sind sugugi, sest hindad vanade eestlaste looduslähedust ja mõtiskled salamisi ka esivanemate segasauna kombestiku üle? Aga ehk tead sedagi, et tänapäeval võib külasaunas kohata nii Lamborghinisid kui päris kosmonaute?Kõige suuremad seiklused on mõnikord peidetud õige lähedale – just nagu külasaun Eestimaal!Külasaunast tähtede juurde on kogumik ühe väikese külasauna lugudest, saunalistest ja nende seiklustest. Rännak kõige muhedamate ja kõige teravamate mõtete piirimail, kus pole üht ilma teiseta. Nali ja ühiskonnakriitika on põimunud justkui öö ja päev.Kuid see on ka lugu iseenda, oma juurte ja vanavanemate külastamisest – külasaun on üks müstiline koht!Pilet külasauna on 4 eurot, nõnda ka e-raamatu hind – kuid see sisaldab suisa 23 virtuaalkülastust!

«Kuidas ma selle üle elan? Kuidas ma saan abielluda kellegiteisega peale sinu?» Kapten Conrad Horn, Napoleni sõdade kangelane, peab vastutahtmist purjetama Lääne-India saartele, pardal soovimatu reisija. Selleks onleedi Delora, kes peab abielluma Antigua kuberneriga – liiderliku härraga,kellega neiu pole varem kohtunud. Suurtes tormides ja ägedais lahinguis armuvadConrad ja Delora jäägitult teineteisesse, mõistes, et oma kohuseid täitespole neil võimalik koos õnnelikuks saada. Õnneks on aga armsamaga tüürijuures olles pimedaim aeg just enne koitu…

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.