Книги, похожие на «Felix Francis, Õnnemäng»

Peeter Helme teine romaan „September” on hoogne ja lennukas lugu noore riigiametniku elus kümnekonna päeva jooksul aset leidvatest sündmustest. Minajutustajast peategelasel on suuri raskusi iseenda ja ümbritseva maailma objektiivse tajumisega, kuid teda on õnnistatud suhteliselt hea võimega märgata üksikasju ning taibata end ümbritsevate inimeste motiive – eelkõige seetõttu, et need on sama madalad kui tema endagi omad. Nõnda rikub noor peategelane iseendale märkamatult enda ja teiste elusid, tehes seda viisil, mis kujutab endast segu nukrusest ja vaimukusest. Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital. Peeter Helme (s. 1978) on ajalehe Keskus kirjandustoimetaja, EMTA Lavakunstikooli kirjandusloo lektor, Vikerraadio kirjandusminutite toimetaja ja kirjanduskriitik. Avaldanud 2007. a romaani „Puudutus” (äramärgitud 2006. a. romaanivõistlusel) ja lühijutu „Lihtne Buxtehude” ajakirjas Looming nr 2, 2008.

Romaan „Litsid” on pilguheit Eestimaa saatuse pöördelistele aastatele 1939 – 1944, jutustatud väikese Tallinna bordelli ja sealt läbikulgevate inimeste pilgu läbi.Selles suletud mikrokosmoses kajastuvad murrangulised sündmused sageli vaid kui reaalse tegelikkuse kauge kaja, murdes aga üksiti valusalt sisse illusoorsesse maailma. Sinna maailma on pagenud mitmed noored naised, kellel kõigil on erinevad põhjused tavaelust ja oma identiteedist loobumiseks. Kuid sõdima peavad nemadki.Romaanitsükli teine osa keskendub aastale 1941, mil paljastub nõukogude võimu tõeline nägu. Alapealkiri „Naiste sõda” võtab reaalsed mõõtmed, kui väike eliitbordell saab tunda võõrvõimu terrori kogu raskust. Taas ristuvad „proua Kuke kanala” daamide elud mitme ajaloolise suurkuju eksiteedega.

London. Linn on pandeemia tõttu karantiinis. Haiglad ja hädaabiteenused ei pea koormusele vastu. Võimust on võtnud vägivald ja rahvarahutused. „Nad väitsid, et see gripp nakatab kahtekümmet viit protsenti tervest elanikkonnast. Seitsekümmend kuni kaheksakümmend protsenti nakatunutest sureb. Tema oli nakkuskoldega vahetus kokkupuutes olnud, olukord polnud niisiis tema kasuks.“ KARANTIINIS LINNGlobaalse pandeemia epitsentriks olev London on lukku pandud. Vägivald ja rahvarahutused tõstavad pead. Linnas on kehtestatud sõjaseisukord. Praeguseks juba tuhandeid ohvreid nõudnud viiruse eest pole keegi kaitstud. Tervishoiu- ja hädaabiteenistustel käib olukord üle jõu.TAPETUD LAPSEhitustöölised leiavad ajutise haigla rajamiseks mõeldud krundilt koti tapetud lapse luustikuga. Linnas tegutseb halastamatu tapja, kelle eesmärgiks on teha kõik selleks, et luude omanikku ei tuvastataks.VÕIMAS VANDENÕUPolitseiuurija Jack MacNeil loeb oma viimase tööpäeva lõpuni jäänud tunde. Mehe karjäär on hävitatud, abielu otsa saanud ja viirus pole puutumata jätnud ta enda perekonda. Iga ta sammu jälgivad pahaendelised jõud, olles valmis tõe varjamiseks taas tapma. Kas mehe tapjaks saab surmav viirus või teevad seda mõrtsukad?Enam kui kolm miljonit raamatut müünud, ajalehe The Sunday Times menuraamatute autor ja rohkesti auhindu võitnud kirjanik Peter May lõi krimipõneviku „Lukus linn“, mille tegevus leiab aset maailmas, kus me elame praegu – ja mille saabumist keegi poleks osanud ette kujutada. Klassikaline Peter May krimilugu „Lukus linn“ on geniaalselt kirja pandud, põhjalik ja täiuslikult teostatud. „Lukus linn“ tutvustab meile Londonit üleilmse pandeemia taustal.May kirjutas raamatu „Lukus linn“ 15 aastat tagasi, kuid käsikiri jäi seisma, kuna toona ei soovinud keegi seda avaldada. Tema 2005. aastal maalitud pilt mõjus tookord otsekui düstoopia; tänaseks on ent kätte jõudnud aeg, mil kirjeldatud olukord on tõeks saanud. Hirmutavalt realistlik ja enneolematu põnevik keskendub inimkogemustele tapva viiruse tõttu lukku pandud maailmalinnas.

„Ballettmeister” heidab uut valgust ühe Eesti ajaloo pöördelise perioodi telgitagustele, keskendudes sündmustele 1940. aastate algupoolel, kui Eesti Vabariik on lakanud olemast, president Päts on vangistatud, olukord näib väljapääsmatu.