Книги, похожие на «Jeane Graft, Õnne vikerkaar»

Kaks eesti fotograafi kaovad Kalahari kõrbes. Nad on ametireisil, saadetud Botswanasse Tallinnas asuva ajakirja World Photo poolt, et süveneda musta mandri «hinge» ja koguda materjali Aafrika erinumbriks. Omavaheline konkurents viib neid kokku Aafrika nõidarstide ja musta maagiaga, mis aga tabab ennekõike needjat ennast, kuna ebausk mõjutab ainult seda, kes sellesse usub. Teisest küljest on Helga Nõu «Mahajätjad» psühholoogiline põnevusromaan, kus punaseks lõngaks on mahajätmine läbi mitme põlvkonna ja mitmel tasandil. Ema jätab maha poja, isa jätab maha pere, poeg jätab isa kõrbesse surema, kui viimane rännakul enam jalul ei jõua püsida ja eestlane on valmis maha jätma kodumaa, kui talle mujal paremat elu pakutakse.

Pealtnäha on Kairiti elu üsna kadestamisväärne. Tal on juhtiv töökoht ministeeriumis, kindel elukaaslane ja head sõbrannad. Ootamatu kutse näitab naisele tema elu teise nurga alt. Nii hakkab teistele rahuliku ja stabiilsena tunduv elu mitmest nurgast logisema. Kui Kairit veel kodusesse väikesesse Nootsa alevikku sattudes mõnda vana tuttavat kohtab, pöörduvad mitmedki tahud ta elus pea peale. Naisel tuleb otsustada, kas teistele unistuste eluna tunduv on päriselt ka tema enda unistus? Või on tema elus inimesi ja olukordi, mida tegelikult peaks muutma?Heli Künnapas on praeguseks rohkem kui 20 avaldatud raamatu autor. Nende seas on teoseid erinevas vanuses lugejatele. ,,Homme on ka päev" on tema esimene romaan, mis jõudis romaanivõistlusel äramärgitud tööde hulka ja esmakordselt ilmus 2013.aastal.

Michel Houellebecq on kirjutanud: „Ma usun vähesesse, kuid see-eest väga sügavalt. Ma usun piiratud kuningriigi võimalikkusse. Ma usun armastusse.”„Serotoniini” peategelane kiidaks need sõnad kahtlemata heaks. Tema lugu viib meid läbi Prantsusmaa, kus traditsioonid on jalge alla tallatud, kus linnad on muutunud elamiskeskkonnana väljakannatamatuks ja kus hävingu servani viidud maapiirkonnad on valmis mässu tõstma.Ta räägib oma elust, tööst põllumajandussektoris, sõprusest, nii palju kui see veel võimalik on, noorpõlveideaalide kokkukukkumisest ja meeleheitlikust lootusest võita tagasi kadunud armastus.„Serotoniinis”, mida peetakse Houellebecqi romaanidest kirjanduslikult üheks tugevamaks, räägib autor maailmast, mis ei tunne enam headust ega solidaarsust ning mida raputavad muutused on kontrolli alt väljunud, kuid samuti süümepiinadest ja kahetsusest.

Noor Leslie, kes on kaotanud lootuse leida tõelist armastust koduses Chicagos, otsustab suunduda otsinguile mõistatuslikku ja paljulubavasse Indiasse. Ta kohtab oma teel mitut meest ja nad kõik tahavad saada selle veetleva seikleja väljavalituks. Kirglik prantslane, piltilus türklane, pilkehimuline ameeriklane – kes neist on talle saatuse poolt määratud?