Книги, похожие на «Maniakkide Tänav, Õnne ja õnnetuse valitseja»

Just siis, kui võluv Ardwicki krahv otsustab abielluda, lükkab ettepaneku tagasi auahne kaunitar, kelle pilk on suunatud hertsoginna tiitlile. Kogu London saab teada uhke aadliku hülgamisest. Siis asetab õnn või kaitseingel krahvi teele leedi Lupita Langi.Laitmatu päritoluga neiu on noor, rikkumata ja piisavalt kena, et varjutada isegi krahvi endine armastus. Rõõmu esimese kõrgseltskonnaballi üle varjutab neiu mure noorema venna pärast, kelle on sihikule võtnud halastamatu onupoeg… kuni krahv nimetab ennast veetlevate orbude hooldajaks – selle rolli vahetab ta peagi taevast saadetud pruudi abielumehe tiitli vastu.

Oskar Lutsu lühiromaan, «Kevade» järg

Elasid kord tinasõdurid, keda oli kokku 25. Nad olid vennad, sündinud ühest ja samast tinalusikast. Püss õlal, seljas kaunid sinise-punasekirjud vormid, vaatasid nad otse enda ette.Esimene asi, mida nad selles maailmas kuulsid, oli hüüd Tinasõdurid! Niimoodi hõikas rõõmus väike poiss ja plaksutas, kui ta oma sünnipäeval karbi avas ja sõdurid lauale seisma rivistas.Kõik tinasõdurid nägid välja täpselt ühesugused, välja arvatud see, kes oli valatud viimasena. Tema jaoks oli tina väheks jäänud ja sellepärast oli tal vaid üks jalg. Kuid ta seisis oma ühel jalal sama kindlalt kui teised kahel. Temast meie lugu räägibki.Muinasjutt

Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi.[…]Armsad eesti vennad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid Põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis täna tegemata jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne.[…]