Книги, похожие на «Alan Adojaan, On nagu pole»

Suurt töörahvariiki muust maailmast eraldav raudne eesriie oli pärast Stalini surma küll veidi praotunud, aga kuuekümnendate aastate keskpaiku sulgus see jällegi. Umbseks konnatiigiks muudetud ühiskonnas hakkas vaba mõtte puudus aina enam elu halvama, kuni saabus periood, mis hiljem stagna-ajaks nimetati. Stagnatsioon tekkis ka Raudikul nagu iseenesest – aastad möödusid, inimesed vananesid ja harjusid keelt hammaste taga hoidma. Elati pilvise taeva all, mis küll pidevalt vihma ei lahistanud, aga ka haruharva päikest näitas. Paraku sedagi mitte kõigile. Ja siis tuli pilvevarjust lootusekiir…

«Mõtetes elatud elu» on Kirjanike Liidu 2015. aastaromaanivõistlusel äramärgitud romaan. «Kirjutasin ta kiirustavateleinimestele siin elus,» arutleb Helve Undo. «Vahel on vaja aegmaha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas jamõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.»Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestelrutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine ja armuke – onmõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Tunnet Aini vastu kannab Maret endas terveelu, kuigi mees on tema elust peaaegu lahkunud. Kui palju on selles tundes sedaõiget armastust ja kui palju on see mõtetes elatud elu? Kas valikud, mistegelased tegid, olid õiged? Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus,nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus,täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.

Teos võitis 2011. aastal Soome tähtsaima kirjanduspreemia, Finlandia auhinna. 1986. aastal sõidab Moskva ülikoolis arheoloogiat õppiv soome tüdruk rongiga Moskvast Ulaanbaatarisse. Sõit kestab nädalaid, mõnes jaamalinnas on peatus mitme päeva pikkune. Tüdruk on ühes kupees 45-aastase palju näinud ja läbi elanud vene mehega, kes joob kõvasti viina ja üritab tüdrukut paaril korral õnneks võtta, aga on pigem ikka vene hing, tutvustab pikkades monoloogides oma keerulist elukäiku ja elufilosoofiat, mis samas iseloomustab hästi ka kogu nõukogude korra segaputru. Koos käivad nad ka linnu avastamas, mehe nõukogude elu tundmisest on tüdrukule palju kasu, eriti sihtpunktis Ulaanbaataris, kus tüdruk soovib näha kaljujoonistusi, aga selgub, et välismaalasi linnast välja ei lubata. Rongis ebameeldivaid hetki põhjustanud mees on Mongoolia absurdis siiski ainus päästerõngas, lausa kodune ja turvatunnet sisendav. Teos kirjeldab palju vene elu eripära, väga poeetilised on pakaselise ilma ja nõukogude absurdi kirjeldused.