Книги, похожие на «Александр Куприн, Olgu neetud!»

Ursa ja tema vanem õde on erinevad kui öö ja päev, või nagu maa ja linn. Ursa läheb külla hunnitusse mõisa, kus esineb suurilmadaamist abielunaise Penelopena. Saabub ka Võluprints – pikakasvuline, vastupandamatu Charnwoodi markii, kellel on vajadus ajutise kihlatu järele. Kui Ursa tuli toime ühe rolliga, saaks ta hakkama ka teisega, eriti kui selleks on vaja mängida iseennast… Aga teeskluse hind kujuneb kõrgeks, sest ootamatult leiab Ursa markiis oma unelmate armastuse… armastuse, mis oli kättesaamatu. Teeskluse aeg saab aga ümber ning Ursa ja markii langevad mõõtmatusse armujoovastusse, mis oligi neile määratud teiselt poolt taevatähti…

Lauri Leesi saatesõnast: Küsida prantslaselt, kas ta on lugenud «Kirju minu veskilt», on sama, mis küsida eestlaselt, kas ta on lugenud «Kevadet». Seejuures võime nii ühe kui teise raamatu puhul autori nime nimetamata jätta, sest nii nagu Oskar Luts, nii on ka Alphonse Daudet oma rahva südames. Prantsuse lapsed kasvavad siiani La Fontaine'i ja Daudet' vaimus, nende kahe mehe loominguta oleksid nende kooliõpikud kas just õhemad, aga espriilt argisemad küll. Daudet' veskijutud viivad meid sooja ja päikeselisse Provance'i, trubaduuride maale, mille värviküllust oleme harjunud imetlema Vincent van Goghi maalidel, kuid ka nende eesti kunstnike taiestel, kes omal ajal Pariisis õppisid ning ka Daudet' sünnimaad aeg-ajalt külastasid.

Jõudnud saalist pagevate inimeste vahelt lavani, nägi Frank rohelises valgussõõris lamavat naist. Naise juuksed olid leekivpunased, ta napp mustade litritega ülekülvatud kleit oli kerkinud lõuani ja vasakut rinda kaunistas üha suuremaks muutuv verelaik. Kas see oli Eve´i, Wanda või Jacklyni laip?

Nuneatoni hertsogi vennatütre Sorilda elu muutub väljakannatamatuks, kui tema onu abiellub noore lesega. Tänu noorele hertsoginnale tunneb Sorilda ennast onu lossis nagu vang. Hertsoginna sunnib Sorildat kandma näotuid riideid ning vallandab südametult truusid majateenijaid, kelle seltsis Sorilda üles oli kasvanud. Õnnetu ja üksildane Sorilda leiab lohutust ratsutamisest.Kui ta ühel hommikul Winsfordi krahvi tallide poole ratsutab, pole tal veel aimugi, et peagi saab temast armastuse vang.