Книги, похожие на «Maria Lepmaa, Oled paremat väärt»

"On 1939. aasta september, Teise maailmasõja esimesed nädalad. Poolast saabub Ungari piirile massiliselt põgenikke. Suures segaduses läheb kaduma kolm Punase Risti veokit koos sõdurite ravimiseks mõeldud morfiini ja kokaiiniga. Budapestis upub samal ajal tundmatu noor naine ujula basseini. Kaks juhtumit, kaks uurijat: üks neist erru läinud legendaarne detektiiv Sándor Nemes, teine raamatust „Budapest noir“ eesti lugejatele juba tuttav kriminaalajakirjanik Zsigmond Gordon. Nende teed viivad üha lähemale nii teineteisele kui ka kõige kõrgematele ringkondadele.„Patune Budapest“ ei ole „Budapest noiri“ otsene järg, kuigi peategelased – Budapest ja Gordon – on enam-vähem samaks jäänud. Maailm nende ümber on aga muutunud. Gordoni lähedased on surnud, ära sõitnud või just lahkumas, neist on alles veel vaid mõned jäljed: palmipuudega särk, romaanikäsikiri, sahvritäis eksperimentaalmoose või üllatuskülaline uksel. Päris kohv, tubakas ning isegi kartul on defitsiitne kaup ja mooside hapu mekk ei ole enam ammu ainult maitseküsimus.Terve ungari maailm on süngem kui veel paar aastat tagasi, inimestele on jäänud üha vähem vabu valikuid. Juudiseadused represseerivad haritlasi, fašistlikud jõugud tegutsevad oma äranägemise järgi ja kunagised punatimukad töötavad nüüd riigi teenistuses ülekuulajatena. Härrasmehe võõba all peituvad tihti alatud kurjategijad ning nende võimujanu ja rahanälg on piiritu. Poliitiliste mängude raha tuleb salajastes eliit-kaardiklubides mängitavast bakaraast ja narkourgastes tarvitatavatest uimastikogustest. Kõik need hukatuslikud mängud on ebaseaduslikud, aga „Millal on siin riigis midagi tegemata jäetud sellepärast, et see on keelatud?“Uudised ei ole enam pühad, vaid tsenseeritud, arvamustest rääkimata. Kus on siis sellistel jõhkratel aegadel tõde? Ühe kangelasliku ajakirjaniku käes? „Teie, uurijad, räägite alati objektiivsest tõest. Ma ei saa aru, kust te seda õppinud olete. Objektiivset tõde pole olemas. Kõigil on oma tõde. Teil, teistel, kõigil! Mina ei saa avaldada mingit tõde. Parimal juhul saan kirjutada sellest, mis juhtus.“Vilmos Kondor on pseudonüüm, autor ei soovi avalikkusele oma tegelikku identiteeti paljastada. Ta ei osale Ungari kirjanduselus, annab harva intervjuusid ja ka siis ainult meili teel, ning suhtleb kirjandusmaailmaga oma kirjastaja kaudu. Kõik, mida temast teame, on pärit tema raamatute kaanetekstidest: ta on õppinud Szegedis ja Pariisis, sai keemiainseneri diplomi, õpetab praegu matemaatikat ja füüsikat ühes Lääne-Ungari linnas ning elab väikeses külas koos oma kaksikutest tütarde, koera ja jahipistrikuga.“Patune Budapest” on viieosalisest krimisarja “Budapest noir” teine raamat. Eesti üks tuntumaid krimikirjanduse eksperte Jaan Martinson asetas sarja esimese raamatu «„Budapest noiri“» oma 2019. aasta lemmikkrimkade edetabelis kõrgele kuuendale kohale.

Kas oled kunagi külasaunas käinud?Kuulnud lugusid seljapesust või müstilistest saunavaimudest? Visanud leili 120 kraadises kuumas ja vihelnud koos naljalembeliste saunalistega? Leppinud omaenda alastusega ja leidnud üles ühispesu avalikud võlud? Mis need ühispesu võlud ongi?Kui Lasnamäel jalutaks sulle vastu üks õige tumedat verd tüüp, kas oskaksid siis aimata, et temagi käib igal laupäeval külasaunas? Või, et tema suured pruunid silmad on võitnud nii mõnegi kohaliku külaelaniku südame?Oled ehk kohanud mõnda külasauna pidulist või karmima käega kähmlejat? On sind hirmutatud külasaunas varitseva jalaseene või piiluaugu legendiga? Või ei heiduta see kõik sind sugugi, sest hindad vanade eestlaste looduslähedust ja mõtiskled salamisi ka esivanemate segasauna kombestiku üle? Aga ehk tead sedagi, et tänapäeval võib külasaunas kohata nii Lamborghinisid kui päris kosmonaute?Kõige suuremad seiklused on mõnikord peidetud õige lähedale – just nagu külasaun Eestimaal!Külasaunast tähtede juurde on kogumik ühe väikese külasauna lugudest, saunalistest ja nende seiklustest. Rännak kõige muhedamate ja kõige teravamate mõtete piirimail, kus pole üht ilma teiseta. Nali ja ühiskonnakriitika on põimunud justkui öö ja päev.Kuid see on ka lugu iseenda, oma juurte ja vanavanemate külastamisest – külasaun on üks müstiline koht!Pilet külasauna on 4 eurot, nõnda ka e-raamatu hind – kuid see sisaldab suisa 23 virtuaalkülastust!

„12 aastat orjana“ on New Yorgi osariigi kodaniku Solomon Northupi jutustus sellest, kuidas ta 1841. aastal Washingtonis rööviti ja 1853. aastal Louisianas ühest Punase jõe ääres asunud puuvillaistandusest vabastati. Solomoni saatuseks oli viibida vangistuses mitme peremehe omanduses. See, kuidas teda koheldi Pine Woodsis viibimise ajal, näitab, et orjapidajate seas leidub nii humaanseid inimesi kui ka jõhkardeid. Mõnedest neist räägitakse tänulike tunnetega, teistest seevastu meelekibedusega.

Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud naise elule. „Jäädes ellu“ räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.