Книги, похожие на «Hansjörg Schneider, Oidipuse silmad»

Põnevik, mis haaras mind esimesest leheküljest viimaseni ja viis mõtted Stephen Kingile. Camilla Sten on kirjanik, kellel tasub silma peal hoida.Camilla GrebeOn möödunud kuuskümmend aastat sellest, kui väikse kaevandusküla Silvertjärni terve elanikkond haihtus. Kohvitassid seisid köögilaual, pesu kuivas nööri peal, just nagu oleksid kõik äkitselt õhku haihtunud. Kui inimesed paar päeva hiljem linna uurima tulid, leiti ainult posti külge kinni seotud naine, kes oli kividega surnuks loobitud, ja elus vastsündinu. Kõik ülejäänud, ligikaudu tuhat elanikku, olid kadunud ja neid ei leitud kunagi. Keegi ei tea, mis juhtus. Kas see oli õnnetus, massienesetapp või oli mängus fanaatilise usuliikumise käsi?Alice on noor filmitegija, kes on üles kasvanud lugudega Silvertjärnist, mida vanaema talle jutustas. Nüüd tahab ta lõpuks tõe välja selgitada. Koos oma meeskonnaga kavatseb ta veeta viis päeva eraldatud ja mahajäetud linnakeses ning filmi jaoks materjali koguda. Kuid niipea, kui nad kohale jõuavad, hakkavad nad kuulma kummalisi hääli ja nägema seletamatuid asju. Varsti peavad nad endalt küsima, kas möödunud ajad on ikka möödunud või neelab küla ka nemad.Camilla Sten sündis aastal 1992 ja on varem avaldanud düstoopilise romaani „Teine koidik“ (2016). Ta kirjutab ka kriitikute poolt kiidetud põnevussarja koos Viveca Steniga, mille esimene osa „Süvahaud“ ilmus aastal 2016. Uut raamatut „Kadunud küla“ on juba enne ilmumist müüdud viieteistkümnesse riiki ja Nordisk Film on ostnud filmiõigused. Lisaks kirjutamisele õpib Camilla Sten Uppsala ülikoolis psühholoogiat.

Sadie elu pole olnud kerge. Ta on üksildases väikelinnas omapäi üles kasvanud ning kasvatanud nooremat õde Mattiet, püüdes tagada talle normaalset elu ja kõigist raskustest hoolimata vee peal püsida.Aga kui Mattie leitakse surnuna, variseb Sadie maailm kokku. Pärast mõnevõrra käpardlikku politseiuurimist võtab Sadie nõuks ise õe mõrtsukas üles otsida ning asub teele, kaasas käputäis kesiseid juhtlõngu.Kui West McCray – populaarne raadiosaatejuht, kes teeb sarja Ameerika unustatud väikelinnadest – Sadie lugu kohalikus bensiinijaamas kuulma juhtub, asub ta kadunud tüdrukut otsima. Salvestades uut saatesarja, millel pealkirjaks „Tüdrukud”, käib ta Sadie jälgedes, et välja selgitada, mis tegelikult juhtus ja, mis kõige olulisem, leida tüdruk enne, kui on hilja.Courtney Summers on kirjutanud oma karjääri läbimurderomaani. „Sadie” on pingeline ja pinev romaan, mis naelutab su viimse leheküljeni paigale ja jääb painama veel pikaks ajaks.Kanada kirjanik Courtney Summers on kirjutanud hulga auhinnatud noorteromaane, sealhulgas „Cracked Up to Be” ja „All the Rage”. Tema viimane romaan „Sadie” on võitnud kümneid auhindu, millest olulisemad on Odyssey Award, Audie Award ja Edgar Award (noorteraamatute kategoorias). Paljudes riikides edetabeli tippe vallutanud raamat veetis New York Timesi noorteraamatute edetabelis lausa 30 nädalat.„Pingeline, pinev raamat väärkohtlemisest ja võimust.” – Publisher’s Weekly„Vapustav põnevik, pingul otsekui pillikeel. Suureks saamise lugu, ühtaegu jõhker ja tundlik. Valus draama armastusest ja kaotusest. See on „Sadie”: romaan mistahes vanuses lugejale, peategelane niisama kustutamatu nagu arm. Täiesti hiilgav!” – A. J. Finn, New York Timesi menuki „Naine aknal” autor„Kummitav, painav ja halastamatult jõuline raamat. „Sadie” haarab sind kaasa ega lase lahti enne, kui oled tunnistajapingis ära käinud.” – Veronica Roth, New York Timesi menuki „Lahkulööja” sarja autor„Värske, nüansirikas ja kiire tempoga narratiiv kõnetab noortekirjanduse lugejaid ning uurib laiemalt ühiskonna ja tõestisündinud kuriteo vastasmõju. Võimatu on mitte lasta sel liigutaval põnevikul end kaasa haarata. Südantlõhestav lugu, mida peab lugema.” – School Library Journal„Summers kerib meisterliku aeglusega lahti nii Sadie kui ka Westi uurimistöö, liigub edasi peibutavalt mõõdetud sammul.” – Booklist„Sadie” on närvikõdi pakkuv kõrgete panustega lugu – haarav põnevik, millele annab vürtsi tõestisündinud kuriteost kõnelev podcast’i-sari. Sa ei suuda seda käest panna enne, kui oled raamatu lõpuni lugenud.” – Stephanie Perkins, New York Timesi menukite „There’s Someone Inside Your House” ja „Anna and the French Kiss” autor

Kolm naist, kolm saatust, kolm põimuvat lugu, mida seob üks vabadusekihk. Smita, Giulia ja Sarah elavad eri maailmades ja eri maailmajagudes. Nad kõik peavad üles näitama erakordset vaprust ja trotsima ühiskondlikke eelarvamusi, et võidelda selle eest, millesse nad usuvad.Smita elab Indias, väikeses Badlapuri külakeses Uttar Pradeshi piiri ääres. Ta kuulub ühiskonna heidikute hulka, puutumatute kasti. Tema ametiks on latriinide tühjendamine paljakäsi – amet, mida antakse edasi emalt tütrele. Niisugune on kord ja kastisüsteemi reeglite rikkumine on seadusega karistatav. Smita on valmis mängu panema nii enda kui ka oma pere elu ja turvalisuse, et võimaldada oma tütrele kooliharidust. Et anda talle võimalus elada teistsugust elu.Giulia töötab oma isa ettevõttes, mis on viimane traditsiooniline parukatöökoda Palermos. Kui tema isaga ühel päeval õnnetus juhtub, avastab neiu, et töökoda on pankroti äärel, nii tööliste kui ka Giulia perekonna saatus ripub juuksekarva otsas – sõna otseses mõttes.Sarah on mainekas advokaat, tema büroo on üks edukamatest kogu Montréalis ja kõigest neljakümneaastasena ootab Sarah´d ees osanikuks ülendamine. Karjääri nimel on Sarah ohverdanud kogu isikliku elu, vaba aja ja suhted. Nüüd on ta jõudmas karjääri tippu, kui ta kuuleb sünget uudist, mis paiskab segi kogu ta elukorralduse.L a e t i t i a C o l o m b a n i (snd 1976) on prantsuse stsenarist, režissöör ja näitleja. „Palmik“ on tema esikromaan ja tõlgituna paljudesse keeltesse on see saavutanud laialdast rahvusvahelist tähelepanu.

Fowlesi loomingus on korduvaks motiiviks kangelase konflikt eneseteostuse ning ühiskonnas eksisteerivate reeglite vahel. Tihti juhatab kangelast vabaduse poole keegi saladuslik tundmatu ning teetähiseks pole mitte keelud ja käsud, vaid üha uued mõistatused. Nii satub ka „Maagi” minategelane Nicholas Urfe ühel Kreeka saarel psühholoogilisse mängu, milles põimuvad tihedalt reaalsus ja illusioonid.Eessõnas Fowlesi peateoseks peetud „Maagile” on autor öelnud, et raamatu tähendus on just see reaktsioon, mille raamat lugejas esile kutsub, ning ta ei taha öelda, nagu oleks olemas mingi „õige” reaktsioon.“On palju põhjusi, miks John Fowlesi „Maag“ kuulub mu lemmikute hulka. Üks neist väljendub mõttes, et mida rohkem inimene vabadust mõistab, seda vähem tal seda on. Fowlesi romaan esitabki erootilise põneviku käigus küsimuse: kui vaba peab olema inimese armastus? Kas inimene peaks teostama armastuse kaudu iseennast või iseenda kaudu armastust? Üks võimalik vastus: armastus teeb inimese heaks ainult siis, kui inimene teeb midagi armastuse heaks, kui ta võtab oma armastuse eest vastutuse.” Jan Kaus