Книги, похожие на «Susanne Jansson, Ohvriraba»

Siin raamatus on ühtede kaante vahel Leelo Tungla triloogia „Seltsimees laps” kolm raamatut: „Seltsimees laps”, „Samet ja saepuru” ning „Naisekäe puudutus”. Väikese Leelo ema on valesüüdistuse alusel viidud kaugele Siberisse ning tüdruk kasvab isa ja teiste sugulaste hoole all. Kõigest hoolimata on 1950ndate alguse lapsepõlv ikkagi lapsepõlv ja raskeimalgi hetkel on argipäevas oma nalja, muusikat ja teisi inimesi. Pidevalt saadab peret ema tagasituleku ootus, kuid selleni kuluv aeg on pikk-pikk… „Seltsimees lapse” triloogia alusel linastub Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks samanimeline film.

Greete Kõrvitsa (sünd 1988) debüütromaan on väljamõeldud tegelaste ja sündmustega, kuid tähelepanekutega ning dialoogidega autori enda elust. Ameerika ühiskonda kirjeldab autor kontrastsetes värvides. Jätkub kõike: irooniat, huumorit, pisaraid. Ent mitte ainult Ameerikat pole selles raamatus. Siit leiab ka Eesti elu, eestlaslikku suhtumist, rõõmu ja masendust, kodu ja natuke koduigatsust. See on raamat kohanemisest, mille taolist tuleb kogeda paljudel, kes on pidanud järgnema „sellele õigele“ – mõeldagu siin siis tööd või inimest.

Polnud kahtlustki, et Aldridge’i markii oli ta elu päästnud. Külarahvas oli veendunud, et ta on nõid. Nad vedasid ta jõe äärde, et teha viimane katse. Kui ta upub, on ta süütu. Kui jääb veepinnale, on ta süüdi. Õnneks suutis markii veenda märatsevat rahvahulka teda vabastama. Markii pilgu läbi oli naine liiga ilus ja süütu, et olla nõid. Ja ometi nõidus see ronkmustade juuste ja siniste silmadega kaunitar ta ära, mida polnud seni suutnud ükski teine naine.

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „VennadKaramazovid” (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades.Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. FjodorKaramazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval.Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on tasuuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kesusub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljošaunistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamiseühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovisohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel elluIvani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatutevastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid” on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest,millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus jalunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uuetõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm(1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu kaDostojevski teoseid. Romaan „Vennad Karamazovid” ilmub kahes köites.

Raamat jutustab ühe Dublini perekonna allakäiguloo kümne aasta jooksul. Sündmusi vahendab ja loo jutustab peres kasvav tüdrukunääps, kes üritab üksinda hakkama saada sellega, et tema vanemad joovad ja pidutsevad. See on lugu sassis ja vastuolulisest lapsepõlvest, mis olenemata kõigest häirivast, mida vanemad korraldavad, on täidetud armastuse ning mõnikord ka naljaga. Peatükk peatüki järel muutub lapse jutustamisstiil ja hääl täiskasvanulikumaks ning teravamaks, lugeja ees avaneb mõtlemapanev katkise perekonna portree ja pilt lapsest, kes on sinna ära kadunud.***Christine Dwyer Hickey on Iiri kirjanik, kes on sündinud Dublinis, kuid jagab oma elu Iirimaa ja Itaalia vahel. Tema sulest on seni ilmunud seitse romaani, üks novellikogumik ja üks täispikkuses näidend. Ta on õpetanud loovkirjutamist Dublini Trinity kolledžis, Listoweli kirjanike nädalal ja Iiri kirjanike keskuses. Ta on pidanud loenguid näiteks James Joyce’i mõjust oma loomingule (Dublini Abbey teatris) ning lapsepõlve mõjust kirjanike loomingule (Kate O’Brieni festivalil Limerickis). Ta esineb palju raadios ja teles. Ta on kaks korda võitnud Listoweli kirjanike nädala novellikonkursi ning saanud Observeri/Penguini novelliauhinna laureaadiks. Tema novelle on ilmunud mitmes ajakirjas ja antoloogias terves maailmas ning tema teoseid on tõlgitud mitmesse keelde.Tema romaan „Cold Eye of Heaven“ võitis 2012. aastal Iiri romaaniauhinna ja esitati 2013. aastal IMPACi auhinnale. Nüüd eesti keeles ilmuv „Nääps“ (ingl k „Tatty“, 2004) valiti 50 mõjukaima Iiri raamatu hulka tol kümnendil (Irish Books of the Decade), nomineeriti mainekale Orange Prize’ile ja jõudis Hughes & Hughes Irish Novel of the Yeari lõppvalikusse. Romaan „Last Train from Liguria“ (2009) nomineeriti Euroopa kirjandusauhinnale (Prix L’Européen de Littérature). Dublini triloogia „The Dancer“, „The Gambler“ ja „The Gatemaker“, mis ilmusid vahemikus 1995—2000, sai kriitikutelt palju kiita ning „The Dancer“ jõudis 1995. aastal ka Iiri romaaniauhinna lõppvalikusse.