Книги, похожие на «Mihkel Ulman, Ohtlik lend. Isa ja tütar»

Kohutav avastus muudab paradiisis mesinädalaid veetva täiusliku paari elu igaveseks – pingeid täis psühholoogiline põnevusromaan on ideaalne valik Ruth Ware’i, Paula Hawkinsi ja Shari Lapena loomingu austajatele.Kas olete kunagi endalt küsinud, kui kaua aega kulub haua kaevamiseks?Enam pole tarvis sellega pead vaevata. Catherine Steadmani peibutav hääl hoiab teid tema debüütromaani lehekülgi keerates vaevata oma kütkeis. Teravalt läbinägelik ja põnevaid keerdkäike täis „Vees on asju“ ahvatleb lugejat silmitsi seisma lootustega, mille külge me meeleheitlikult klammerdume; ideaalidega, millest ihkame loobuda, ja täiuslike valedega, mida endale ette söödame.Mida teeksite teie, kui üks lihtne valik võiks teie elu muuta?Erin on professionaalse läbimurde piiril olev dokumentaalfilmide tegija, Mark suurte plaanidega nägus investeerimispankur. Kirglikult armunud paar suundub unistuste mesinädalaid veetma troopilisele Bora Bora saarele, kus nad naudivad päikest, liiva ja teineteise seltskonda. Ja siis, kristallselges sinises meres akvalangiga sukeldudes, leiavad nad veest midagi …Kas unistuste elu on tegelikult hoopis reaalsuseks saanud õudusunenägu?Noorpaar seisab ootamatult silmitsi ohtliku valikuga: kas nähtust rääkida või oma saladust varjata. Nad ei tee ju kellelegi midagi halba, kui nad asja enda teada jätavad? Nende otsus vallandab hävitava sündmusteahela …Catherine Steadman (snd 1987) on Briti näitleja ja kirjanik. Ta on mänginud mitmetes teleseriaalides (sh „Downtown Abbey“, „Lewis“, „Holby City“) ja filmides ning esinenud Londoni West Endi teatrites. 2016. aastal oli ta Laurence Olivier’ teatriauhinna nominent. „Vees on asju“ on tema esimene romaan.

„Esme Lennoxi kadumine“ on Maggie O’Farrelli lummav ja kiitust pälvinud gooti stiilis lugu peresaladustest ning otsatust vabadusest, mille annab meile tõde.Šikk ja sõltumatu Iris Lockhart peab Edinburghis väärtrõivaste poodi (ning üritab vältida oma abielus kavaleri), kui ühel päeval saab ta jahmatava telefonikõne. Vanatädi Esme – kelle olemasolust ei olnud tal aimugi – lastakse välja Cauldstone’i haiglast, kus teda on üle kuuekümne aasta kinni hoitud. Irise vanaema Kitty on alati väitnud, et ta oli pere ainus laps. Ent Esme dokumendid tõendavad, et ta on Kitty õde. Esme palgeil tunneb Iris ära oma isa näojooned. Esme tunnistatakse ohutuks – piisavalt terve mõistusega, et maailmas hakkama saada, kuid samas ka võõras, varjul hoitud pereliige, kes haiglast lahkudes kannab endaga kaasa hulga saladusi. Põimides meisterlikult kokku kolm jutustajahäält – Iris, Kitty ja Esme –, kirjutab Maggie O’Farrell lahti Esme traagilise ning painava puudumise põhjuse.