Книги, похожие на «Иван Гончаров, Oblomov»

Lynchesteri ja Northallertoni hertsogid võitlesid aastaid 10 000-aakrise maatüki pärast, mida kumbki oma valduseks pidas. Vaenu lahendamiseks pakkus Northallertoni hertsog lõpuks välja, et Lynchesteri hertsog abiellub tema tütre Caroline’iga. Üllatunud Lynchester nõustus, teadmata, et leedi Caroline on armunud teisesse. Leedi Elfa otsustas päästa meeleheitel vanema õe õnnetusest. Ta kohtus salaja Lynchesteri hertsogiga ning anus, et mees paluks naiseks teda Caroline’i asemel. Väga iseloomuliku nimega Elfa on haldjalik, tundlik ja eeterlik. Tema iseloomu ja isiksust ei suuda perekonnas keegi mõista…

„Ma mõtlen tüdrukust, keda ma silmasin peeglis möödunud õhtul: tume marmorist vandlikarva seinte taustal, läikivad mustad juuksed, sügavad igatsevad silmad, millesse pilk upub, sest need rahutud uudishimulikud silmad räägivad seksuaalsest huvist.” Traagilise loo müstilisest ja lummavast Justinest ning nendest, kelle elusid ta puudutas Teise maailmasõja eelses Aleksandrias, jutustab tema armuke, vaesunud iirlasest õpetaja, kes on leidnud varjupaiga Vahemere teisel kaldal, Kreekas. See on kahtlemata armastuslugu, aga raamatu tõeline kangelane on tegevuspaik Aleksandria, idamaiselt värvikirev, mere ja kõrbeliiva kuumuses värelev miraaž, mis meenutab „Tuhande ja ühe öö” maailma, linn, „kus naised ei tohi ihata mõnu, vaid valu, ja peavad jahtima seda, mida nad kõige rohkem kardavad leida.” Lawrence Durrell (1912–1990) on 20. sajandi menukamaid Briti kirjanikke, matkamees Gerald Durrelli vanem vend. Indias sündinud Briti kosmopoliit elas suurema osa elust Vahemere saartel ja selle äärsetes suurlinnades. „Justinet”, mis on 50-ndatel aastatel ilmunud suure tetraloogia „Aleksandria kvartett” esimene raamat, peetakse tema parimaks teoseks. Lisaks Aleksandria kvartetile kuuluvad tema loomingu paremikku viis Avignioni kvinteti romaani, hulk kultuuriloolisi reisikirju Vahemere saartest, luulet ja näidendeid. Kirjanik oli kahel korral Nobeli kirjanduspreemia nominent. Tema teoseid on tõlgitud kõigisse maailma kultuurkeeltesse, kuid eesti keeles pole neid seni ilmunud. „Justine” ainetel valmis 1969. aastal ka film.

„Peremees, kas jumal on olemas?“Eriline eesti juturaamat, kus puuduvad kõik need vastikud omadused, mis eesti jutukirjanduse pea loetamatuks muudavad. Ülikõva. Jutukogu neile, kes eesti kirjandust põhimõtteliselt ei loe, heasüdamlik ja samas küünilinine ning absoluutselt meisterik, usu või ära usu – teravdatud reaalsusetajuga raamast elust ja inimestest meie ümber.

Limonov ei ole väljamõeldud tegelane. Ta on olemas. Ma tunnen teda. Ta on olnud ukraina pätt, Brežnevi-aegse nõukogude underground-kultuuri iidol, New Yorgi paadialune ja Manhattani miljardäri teener. Menukirjanik Pariisis. Ta osales Balkani sõdades ja lõpuks sai temast kommunismijärgse Venemaa tohutu segaduse keskel noorte desperaadode partei vana karismaatiline juht. Ta ise näeb endas kangelast, kuid sama hästi võib teda pidada lurjuseks. Mina talle hinnangut ei anna.Emmanuel CarrèreEmmanuel Carrère (snd 1957) on üks praeguse aja mõjukamaid prantsuse kirjanikke. Puhtast ilukirjandusest alustanud ja juba sellega tuntuks saanud autor on paari viimase aastakümne jooksul liikunud dokumentaalromaani radadel. Just selles žanris on ta välja kujundanud selgesti äratuntava omailma. Carrère’i uus lähenemine sai alguse võikal tõsielulool põhinevast raamatust „Vaenlane” (e.k 2002). Carrère’i dokumentaalromaane iseloomustab autori jõuline kohalolek, kuid samas loobumine hinnangu andmisest. Carrère ei mõista kohut, vaid püüab mõista. Temaga on huvitav kaasas käia.

Elu ongi ebaõiglane. Ja vähe on neid, kes sellega edukalt toime tulevad. Uskudes, et meile on antud päevi lõpmatus reas, raiskame neid mõttetult ja kurdame, et õnn jääb tulemata. Ootame oma suurt õnne, heites kõrvale väikese. Otsime seda õiget inimest, panemata tähele, kuidas temast mööda tatsame … Aga õnne ei jagatagi kuskil väljamüügil kilokaupa. See kas on olemas meie enda sees, või siis ei ole. Vanu asju minema visates võib ta olla lihtsalt kaotsi läinud. Ning terve maailmatäis inimesi käib ringi otsides, ostes, müües, vahetades … Viitsimata vaadata omaenda taskusse. Aga võti on alati just seal.