Книги, похожие на «Ю Несбё, Nuga»

Enn Vetemaa 1967 a. ilmunud Pillimees on tema teine lühiromaan peale Monumenti (1965). Suuresti jätkab autor tellimuskunsti ja ühiskonnakriitilisuse teemal. Romaani peategelane kirjutab oma õpetaja kohta hävitava artikli ning elab seda raskelt üle tegeledes enesepõletamise ja -haletsusega. […]Aga mina ei ole ju marionett! Ja tema – kaugeltki mitte Suur Traaditõmbaja!… Miks ma nii üldse mõtlen? Jutus, tema jutus on oma loogika küll. Kindlasti on Karrikul parem, kui mina teda ründan. Parasjagu leebelt, ja mitte ka liiga leebelt. Aga siiski, siiski – midagi on selles kõiges viltu, ma tunnen seda. Südamega tunnen. Ei, ma parem siiski ei astu Karriku vastu välja.[…]

Kurja loomus” on põnevusromaan, mille sündmustik leiab aset väikeses Põhja-Itaalia mägikülas. New Yorgist pärit filmirežissöör Jeremiah Salinger kolib ajutiselt sinna koos oma naise Annelisega, kes on külakeses üles kasvanud. Salinger väntab mägedes dokumentaalfilmi, mille võtete käigus ta satub kohutavasse õnnetusse. Ainsa ellujäänuna piinab teda Koletise sisin, mida ta üha jälle kuuleb. Et oma üleelamisi unustada, pühendub Salinger aastatetaguse kuritöö uurimisele, mis pandi toime lähedalasuvas Bletterbachi kanjonis. Kolm noort inimest tapeti elajalikul moel ühel 1985. aasta ööl, mil ümbruskonnas möllas metsik torm. Mõrvar on siiani leidmata ja keegi külaelanikest ei soovi seda lugu meenutada. Võib-olla sellepärast, et ainuüksi mõte metsikusest, millega kolm noorukit tapeti, tekitaks neis õudusvärinaid, aga võib-olla ka sellepärast, et neil kõigil on põhjust midagi varjata. Kohalike ja abikaasa Annelise vastupanust hoolimata jõuab Salinger uurimise käigus tõele üha lähemale, kuni päevavalgele tuleb enneolematu hirmutav tegelikkus.““Kurja loomus” jääb tükiks ajaks meelde. Hirmus, õudne, aga väga hästi kirjutatud. Sellised raamatud tõstavad põnevike lati väga kõrgele. Ja mitte lihtsalt põnevike, sest siin oli peale põnevuse veel ka krimi, õudust ning müstikat.” Castorbakar““Kurja loomus” on üks neist põnevikest, millest saaks ka ilma krimiloota päris korraliku romaani – juba enne mainisin, et küla pakub raamatuks ainest ilma mõrvadetagi.” Manni lugemisblogi““Kurja loomus” on meisterlik romaan. Iga element alates atmosfäärist kuni ideaalse tempoga süžeeni oli minu arvates geniaalne.” Raamatukäpp““Kurja loomus” on pööraselt endassehaarav põnevusromaan.” Hyperebaaktiivne

Meie selja taha on jäänud meeletu XX sajand. Sajand, mis algas Belle Époque’iga ja juhtis meid läbi kahe maailmasõja õuduste, totalitarismi massimõrvade ja poolesajandise külma sõja aatomi- ja arvutiajastusse. Sajand, mis algas auru, üksikute autode, esimeste elektrilampide ja unistusega lendamisest. Sajand, mis tegelikult tõi meid primitiivsest mullas sonkimisest räniajastusse – virtuaalreaalsuse, ülemaailmsete võrkude, geenitehnoloogiate ja geostatsionaarsete satelliitide ajastusse. Mis saab edasi? Kas me suudame samas tempos edasi minna või ootab meid tagasilangus, sest fossiilne kütus, see tagastamatu hiigellaen, mille baasil on sündinud ja kasvanud tänane tsivilisatsioon, hakkab otsa lõppema? Kuu Ordu on üks võimalik vastus… kuigi see eeldaks midagi, mis ümberringi vaadates ilmvõimatu tundub – terve mõistuse võitu. Kuu Ordu jätkab sealt, kus meil näib kõik pooleli jäävat – kõige kiuste lähevad nad Kuule, viivad seal läbi hulga ohtlikke katseid ja saavutavad ülekaalu aatomitehnoloogiates. Mõnda aega talutakse seda rahulikult, sest esiteks on neid käputäis ja teiseks saavad kõik sellest kasu. Kuid tasapisi hiilib suurriikidele kohale tõdemus, et Kuu Ordu ei ole enam pateetiline protest. Et nad on kosmose energiakülluses kosunud ja muutunud ohtlikuks. Kuu Ordu saab sellest ise ka suurepäraselt aru ja on omaltki poolt valmistunud – sõjaks. Ja 2061. aasta sügisel see algabki.

Robert Ludlumi põnevikus peavad kaks vastandit – USA välisministeeriumi konsulaaroperatsioonide vallandatud ametnik Todd Belknap ja väärtpaberianalüütik Andrea Bancroft – ühendama jõud, et selgitada välja, kes või mis on Genesis. Paljudele tähendab see nimi võimalust, mis ergutab nende saamahimu, kuid teiste soontes tarretab vere ja kummitab neid õudusunenägudes. On kiire, sest varsti on juba hilja – ohus on miljonid elud.

Rahapesu ja selle paljastamine on muutunud kuumaks, isegi lausa põletavaks teemaks kogu maailmas. Musta raha vereplekkidest puhastamise ning rahapesijate musta südametunnistuse ümber tiirleb ka Cristina Algeri hoogsa põneviku „Pankuri naine“ tegevus.Ühel novembrialguse tuisusel hommikul astuvad sarmikas mees ja kaunis naine Londonist Genfi suunduva eralennuki pardale. Peagi kaob tormi kätte sattunud lennuk radariekraanidelt ja mõni tund hiljem leitakse Alpidest selle vrakk. Samal ajal ilmneb, et teadmata kadunud on ka võimsa offshore-panga Swiss United siseringi kuuluv pankur Matthew Werner. Tema noorel lesel Annabelil tuleb hakata rinda pistma mehest maha jäänud mõistatustega, mille hulgas on ka šifreeritud sisuga sülearvuti. Innukalt vastuseid otsides jõuab ta järeldusele, et Matthew’ surm ei olnud õnnetusjuhtum ja et nüüd on ohtlike vaenlaste sihikul tema ise.Ambitsioonikas seltskonnaajakirjanik Marina Tourneau on oma elus ja karjääris jõudnud vägagi kõrgele. Olles kihlunud presidendiks pürgiva miljardäri James Ellise poja Grantiga, kavatseb ta lõpetada vägevatest suguvõsadest kirjutamise, sest on nüüd lõpuks ka ise ühe sellise liige. Tema sisenemine New Yorgi kõrgseltskonda toimub ülimalt efektselt. Aga pärast oma ajakirjandusliku mentori Duncan Sanderi ootamatut surma nõustub ta siiski kirjutama veel ühe uuriva artikli. Swiss Unitediga tegeldes avastab Marina paljastavat informatsiooni finantsmaailma tuusade, sealhulgas mõne talle üsnagi lähedase inimese kohta. See artikkel võib anda vastused ka Annabeli küsimustele – muidugi üksnes juhul, kui Marina on valmis selle avaldama.„Köitvad finantspõnevikke tuleb ette harva … Cristina Alger sooritab kõike eksamid … Erutav retk pururikka pangandusmaailma pimedasse kõhualusesse.“ – The Times„Kaasahaarav, rahuldust pakkuv, pingeline ja ajakohane: sellist juhtub päriselus tõenäoliselt ka praegu.” – Lee Child, menukas põnevusromaanide, sh kaasakiskuvate Jack Reacheri lugude autor.