Книги, похожие на «Armin Kõomägi, Novellid II: Vabadus. Armastus. Viha»

Vene kirjandusklassiku 1855. aastal ilmunud dramaatiline jutustus 19. sajandi vene talupoegade ja kaupmeeste elust.

Võluv ja sarmikas Elisabeth Candy siirdub Kreetale, imekaunile õitsvale saarele Egeuse meres, et seal puhata ning nagu kord ja kohus lõbutseda. Saarel leiab ta aga selle, kellest on aastaid unistanud, ja midagi niisugust, mis poleks talle viirastunud ka kõige kohutavamas unenäos, nimelt kirgliku armastuse ja… surmaohu. Ja tema puhkus lõpeb hoopis teisiti, kui ta oleks osanud arvata.

„Baby Jane” räägib naistevahelisest armastusest. Sofi Oksanen kirjeldab lesbikultuuri, kirjutab inimestest, kes kõik tunnevad üksteist ja on olnud enamasti omavahel lähedastes suhetes. „Baby Jane” on kollaaž armastusest, töötusest, hingesugulusest ja paanikahäirest. Kaasakiskuv armastuslugu ei karda näidata seksuaalsuse sügavamaidki kihte. Sofi Oksanen on õppinud Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi Teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Eesti keeles on varem ilmunud tema menukas debüüt „Stalini lehmad” ning mitmete preemiatega pärjatud romaanid „Puhastus” ja „Kui tuvid kadusid”.

Radchi impeeriumis käib kodusõda, sest valitseja Anaanderikloonid on omavahel impeeriumi arengusuundade pärast tõsiselt tülli läinud.Athoeki tähesüsteemis näivad asjad admiral Breqi – endise sõjalaeva –kontrolli all olevat. Siis aga leitakse orbitaaljaama hämaramast osast keegi,keda ei saaks nagu üldse olemas olla, saabub salapärase ja ülivõimsaPresgeri impeeriumi esindaja ning seejärel ilmub oma laevastikuga Breqilekätte maksma Anaander Mianaai ise. Breq keeldub oma laeva ja meeskonnagapõgenemast, sest nii jääksid Athoeki inimesed hätta. Võidušansid onväikesed, kuid see pole Breqi kunagi peatanud. Esimese sammuna tuleks andakõigile Athoeki tehisintellektidele enesemääramisõigus, teadmata küll,millise poole nad valivad… „Abistav Halastus” on romaanide „AbistavMõõk” ja „Abistav Õiglus” järg.

Tihti vene Jules Verne’iks kutsutud Aleksandr Beljajevi esmakordselt eesti keeles ilmuv seikluslik fantaasiaromaan. Õigusega tuntuimate Atlantise hukust rääkivate teoste hulka kuuluvas romaanis näeme kahte erinevat ajaplaani: Beljajev kirjeldab lugejaile Atlantise tsivilisatsiooni pärandi avastamist Atlandi ookeani põhjast 20. sajandi alul, kuid jutustab ka põneva ja dramaatilise loo Atlantise kontinenti tabanud looduskatastroofist, viimasest Atlantise inimeste põlvkonnast, orjade ülestõusust, traagilisest armastusest ning hiiglasliku laevastikuga ookeanisügavustesse vajuvalt mandrilt põgenemisest. «Ühe ööga lakkas Atlantis olemast. Selles kohas, kus oli seisnud õitsev Õndsate Saar, hakkas hullumeelse pöörisena ringi kihutama hiiglaslik veekeeris, mis ületas suuruselt suurimaidki mandreid. Tuli ja aurud tungisid sellest läbi ning kasvasid veest ja tulest koonusteks. Pikapeale see vee ja tule võitlus vaibus, kuni ookeanitasandik hukkunud Atlantise kohal rahunes ja täitus üleskerkinud puutüvede ning inimeste ja loomade laipadega.» Orpheuse raamatukogu. Tõlkinud Kati Karu.