Книги, похожие на «Edward Rutherfurd, New York»

Winston Grahami „Poldarki” sarja teises raamatus on vaesestkaevuritütrest Demelzast saanud Ross Poldarki kaasa. Ta võiks pidada ennastõnnelikuks naiseks, ent paraku panevad perekonda tabanud rängad sündmusedproovile nii tema abielu kui ka armastuse. Õhus on ärevad ajad. Prantsusmaalon puhkenud revolutsioon ja Inglismaal on kuningas hulluks läinud, kamajanduses pole olukord kiita, üks kaevandus teise järel suletakse ja maadvõtab üha kasvav viletsus. Samal ajal kui Ross asub õiglustundest ajendatunakaitsma kaevanduste huve, teeb Demelza omaenda õilsate tungide ajel mehe seljataga asju, mida peab õigeks, ent millest vallanduv sündmuste ahel päädibkrahhiga. Kas Demelza suudab ehitada silla üle enda ja oma abikaasaerimeelsuste kuristiku, enne kui sellesse upub kogu nendeõnnelootus?„Demelza” on Winston Grahami 12-osalise ajalooliste romaanidesarja teine raamat. Sarja esimeste osade põhjal on valminud populaarne BBCteleseriaal. Kirjastuses Varrak on ilmunud ka „Poldarki” sarja esimene osa„Ross Poldark.

Romaani tegelasteks on veidravõitu vanahärrad, tippteadlased, kes on pensionieaks kolinud maalilisse väikelinna ja jätkavad seal fanaatilise innuga oma elutöö täiustamist. Tegu on katkubakteritesse armunud bakterioloogiga, foneetikuga, kes komponeerib uusi, olematuid vokaale, medievistiga, kes teab kõike soola ajaloost ja on veendunud, et eksisteerib korrelatsioon soolahindade ja maailmaajaloo vahel, ning numismaatiku, härra Andreas Berend von Uexkülliga, kes on vägeva mündikogu omanik, kolinud esiisade maale elama ning võtnud Eesti kodakondsuse. Seltskond, keda värvistab kohalik polüglotist luuletaja-sürrealist, kujutabki endast oma sarkastilisest maailmanägemisest johtuvalt teatud vaba vaimu vennaskonda – vennaskonda, kelle üle muiatakse, kuid keda siiski ka respekteeritakse. Vennaskonda tabab aga suur oht – neid (nad elavad naabriti) tahetakse oma vanadest armsatest kodudest ümber kolida, kuna territooriumile kavatsetakse ehitada uus tornjas hotell, kasiino, massaažikabineti ja muuga. Romaanis kogetakse elutute “asjade mässu” inimkonna vastu ja tutvustatakse väljasuremisohus oleva kurnimängu reegleid ning muudki.

Fjodor Dostojevski viimaseks jäänud romaani „Vennad Karamazovid“ (1880) keskseks teemaks on isade edasielamine oma poegades. Tegevustik keerleb provintsiaadlike Karamazovite perekonna ümber. Fjodor Karamazov kehastab kõike negatiivset: ta on liiderlik, toores ja salakaval. Neidsamu jooni kannab endas ka vanim poeg Dimitri, ent alatuse kõrval on ta suuteline ka täielikuks eneseohverduseks. Poeg Ivan on tõe eest võitleja, kes usub, et tee headuse juurde käib jumala salgamise kaudu. Ka noorim poeg Aljoša unistab headusest, ent tema meelest tuleneb see religiooni ja andestamise ühendusest. Need maailmavaated põrkuvad tegelikkusega, kui vana Karamazovi sohilaps, perekonna teener Smerdjakov viib kohutaval ja ootamatul moel ellu Ivani idee õilsast mässust. Vendade elu ja ideed põimuvad lahendamatute vastuolude puntraks.„Vennad Karamazovid“ on justkui tihendatud kokkuvõte kõigist ideedest, millega kirjanik oma loomingus tegeles. Läbivateks teemadeks on karistus ja lunastus, ohjeldamatu kirg ja kõlvatus, usk, vabadus ja armastus. Romaani uue tõlke eesti keelde on teinud kogenud ja tunnustatud tõlkija Virve Krimm (1938), kes on eestindanud Tolstoi, Turgenevi jpt vene klassikute, nagu ka Dostojevski teoseid. Romaani „Vennad Karamazovid“ teisele köitele on kirjutanud saatesõna Tartu ülikooli kultuurisemiootika professor Peeter Torop.

Kuulsa prantsuse detektiivkirjaniku Maurice Leblanc’i (1864-1941) romaani tegevus toimub väikesel saarel Bretagne’i ranniku lähedal, kus toimuvad kummalised sündmused: peaaegu kõik saare elanikud hukkuvad salapärasel ja arusaamatul viisil. Lugeja ei jõua veel ootamatusest toibuda, kui autori ammendamatu fantaasia serveerib talle juba uue üllatuse. Ent kuidas ka saatus kirjaniku tegelasi ei vintsutaks, lõpuks võidutseb ikka õiglus.