Книги, похожие на «Suzanne Collins, Näljamängud»

„Süsteem“ on Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel 2015 äramärgitud teos, postapokalüptiline ulme, mille peamised tegevusliinid hargnevad kauges tulevikus Tartus ja Emajõe luhtadel. Meie lähitulevikus haarab planeeti kaos, mille tulemusena seisab inimkond silmitsi tõsiasjaga, et oleme suure tõenäosusega liigina välja suremas või kiiritussaaste tõttu muteerumas. On vaja julgeid ja geniaalseid inimesi, et vastu võtta raskeid otsuseid, mis võivad meid päästa. Kasutades kaasaegse teaduse kõiki võimalusi, luuakse arvutiprogramm, mille abil otsitakse kõige eluvõimelisemaid geenikombinatsioone. Samas näeb programmeerija Ray Domen planeeritavas programmis ohtu ja kirjutab koodi mõned lõksud, mis peaksid vajadusel aktiveeruma ja aitama programmist loobuda. Kahjuks ei suuda ta siiski ette näha, kuidas tema poolt loodud programmist loobumise viis kauges tulevikus ühe noore naise elu väga keeruliseks muudab.

Ise tehtud on alati kõige paremini tehtud. Olgu kodu, püksid või kirst. Romaan „Kõike head, Toriseja!“ räägib padusoomlaslikest põhiväärtustest, elust, surmast ja paneelmajade ehitamisest.Toriseja on otsustanud kirjutada endale ise järelehüüde, sest kes teine tunneks paremini tema elu ja tegemisi. Hauakivigi olgu aegsasti valmis, kui kord juba odavalt saab. Testamendis võtab toriseja kokku oma materiaalse ja vaimse pärandi, mida on ei rohkem ega vähem kui terve põlvkonna jagu. Toriseja tahab ise otsustada, kes saab maja, kes Vord Eskorti ja kummale miniale jääb kumb perenaise ehetest. Samal ajal heidab vana mees pilgu ka tagasi minevikku, asjade algusesse, sünnile ja lapsepõlve. Elule tagasi vaadates tuleb torisejal tunnistada, et temagi on teinud elus mõne vea. Ühe või kaks, oleneb, kuidas lugeda.Eesti keeles on ilmunud varem Tuomas Kyrö „Kerjus ja jänes“ (Tänapäev, 2012).

Mihkel Ulmani väljamõeldud ja Kati Saara Vatmanni romaniseeritud «Kättemaksukontori» uus köide sisaldab kaks osa: «Kirst» ning «Kulturistid ja kummipuu». Kui sündmusi on keeruline ise välja mõelda, siis tuleb muidugi elust enesest maha kirjutada – värvi siin igatahes jätkub. Aga kui elu hakkab jub raamatust šnitti võtma, siis on asjad karmid. Siis ei aita ka advokaadid, nii et pöörduge Kättemaksukontorisse! None

Vlad Taltos on nõid ja palgamõrvar, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid. Dragaeras käib pidev vastasseis inimeste ja võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.„Taltos“ on ajalises järjekorras kõige esimene Vlad Taltose lugu, milles ta tutvub veidi ennasttäis Dragaera aadliku isand Morrolaniga, läbinägeliku ja kergesti vihastava leedi Alieraga ning aastatuhandete vanuse ebasurnu, Dzuri mäel elava salapärase võluri Sethra Lavode’iga. Vlad hakkab mõistma, et neil on teda millegipärast hädasti vaja, ja leiab end ootamatult äärmiselt ebamugavatest paikadest. Kuid ta ei satu neisse üksi.

Anton Nigov ei ole pseudonüüm. See on minu nimi. Nagu Gustave Flaubert öelda suvatses: Emma Bovary, c'est moi. Mina ütlen: Anton Nigov olen mina. Aga mitte nii nagu Flaubert. Madame Bovary oli kangelane (-lanna, mõistagi), Monsieur Nogov on autor. Viibides Tõnu Õnnepalu nime all Pariisis ja juhatades sealset Eesti Instituuti, pani ta ühtlasi kirja need märkmed. Neis on kõik tõsi.