Книги, похожие на «Anton Tšehhov, Naised»

Nooruke Jeanie Long mõisteti kümme aastat tagasi süüdi viieteistaastase Abigail Manteli tapmises. Nüüd kuulevad Ida-Yorkshire’is asuva Elveti küla elanikud ärevusega, et uued tõendid kinnitavad Jeanie süütust. Rikka isa lõbujanuse tütre Abigaili tapja viibib veel vabaduses.Emma Bennettis äratab säärane uudis taas kord painavad mälestused sellest, kuidas ta leidis tollel ammusel kõledal talvepäeval kraavist oma parima sõbranna surnukeha.Inspektor Vera Stanhope alustab poolsaarel uut juurdlust ja see viib külarahva tagasi aega, mille nad olid lootnud unustada. Suhted hakkavad külas ohtlikult pingestuma. Aga kas kardetakse mõrvarit või iseenda minevikku?Erinevate inimeste lugudega tutvuvas inspektoris tekib kahtlus, et päevavalgele on tulemas nii mõnedki kummalised või koguni jubedad saladused. Ja need kõik võivad olla seotud kunagise mõrvaga – või ka põhjustada uusi kuritegusid.Inspektor Vera meel muutub siin hallis ja tuulises rannakülas pikapeale üsna mõruks, aga ta ei lase ennast heidutada ja leiab viimaks süüdlase. Lõpplahendus on ootamatu ja üllatav nagu ikka.„Lugusid jutustades“ on Vera Stanhope’i sarja teine romaan. Sarja esimene osa „Vareselõks“ ilmus kirjastuses Varrak 2018. aastal.

Krasia Pealuutroon seisab tühjana ja inimkond on paisatudkaosesse. Langenud väejuhtide ja deemonivürstide kolpadest ehitatud istmespeitub võlujõud, mis hoiab eemal maa-alused deemonid. Sel troonil istudes oliAhmann Jardir määratud vallutama kogu teadaoleva maailma ja tegema igaveselõpu deemonisõjale. Säärasele asjakäigule seisis aga vastu Arlen Põldaja,kes kutsus Jardiri duellile. Kaotusega riskimise asemel viskus Arlen kuristikku,haarates endaga kaasa ka Jardiri ja jättes nii maailma päästjata. Alanudpärilusheitlus ähvardab lõhestada kõiki Thesa Vabasid Linnu.Lõunas peab Jardiri esiknaine Inevera hoidma ära poegade omavahelisedtaplused, mis võiksid vallandada kodusõja. Põhjas üritavad LeeshaPaberivalmistaja ja Rojer Kõrtsmik sepistada Milni ja Angiers’ hertsogkondadevahelist liitu krasialaste vastu, enne kui on liiga hilja. Rikas ja kaitsetuLaktoni hertsogkond on aga sattunud risttulle. Samal ajal saavad maa-alused ühatugevamaks ning Arleni ja Jardirita ei pruugi kellelgi olla piisavalt jõudu, etneile vastu astuda. „Pealuutroon” on Peter V. Bretti viieosalisena kavandatud Deemonite sarjaneljas raamat, järg raamatutele „Maalingutega mees”, „Kõrbeoda” ja„Päise päeva sõda”.

Seda teost võib nimetada ilukirjanduslikuks olukirjelduseks 1990-ndate alguse Eesti Politseist, sest juhtunud sündmustele on lisatud nii detaile kui vürtsi ning reaalsed inimesed on kokku sulatatud ning siis erinevate karakteritena lahti kirjutatud. Paljugi toimuvast tundub tänapäeval täiesti uskumatu. Kuid lugedes ei tohi unustada, et vaatamata kõigile lollustele ja puussepanekutele tegelesid nood 20-aastased poisid iga päev kuritegude lahendamisega ning teenisid sellega Eesti Vabariiki.

35aastasena oleks eestlanna Dagnel justkui kõik olemas: aastaid kestnud kooselu toreda mehega, imearmas tütar, karismaatiline kasupoeg, mõistlik töökoht. Kõik muutub, kui tema teed ristuvad särasilmse Madridist pärit Domenicoga, kelle kreedo Hirm, armumine, süütunded.... kõige tähtsam on tunda ennast elusana. Sõprusest saab armastus, armastusest kirg ja kirest kinnisidee, mis hävitab nii peategelase enda kui tema ümbritsevate elu. Raamatus otsitakse vastust küsimusele, kas eesti naised ikka valivad võõramaise mehe materiaalse heaolu tõttu? Või jääme me alatiseks igatsema suuri tundeid ja väljaütlemata sõnu. Kas oma elu ühele kaardile asetamine ikka väärib küünlaid? Helen Eelrand töötas aastaid erinevates eesti meediakanalites, olles Eesti Päevalehe reporter, Naistelehe toimetaja ja toimetades ka hommikuprogrammi Terevisioon. Lisaks on ta autoriks Urmas Oti ja Anne Veesaare elulooraamatule (Kirjastus Fookus Meedia). Hispaania keele õpingud viisid lootusetu armumiseni Andaluusiasse, selle elustiili ja rahvasse, nii et alates 2009. aasta kevadest elab ta koos mehe ja kahe tütrega Hispaania edelaosas särtsakas sadamalinnas El Puerto de Santa Maria. Ehedalt ja kirglikult hispaanlaste kirjeldav «Pasodoble» on tema esikromaan.