Книги, похожие на «Mia Kankimäki, Naised, kellest ma öösiti mõtlen»

„Üks meist valetab“ on lugu viiest pärast tunde jäetud noorukist, kellest jäävad ellu neli. Nad kõik on kahtlusalused ja neil kõigil on midagi varjata.Meil kõigil on saladusi, oluline on see, kui kaugele oleme valmis nende varjamiseks minema.Esmaspäeval pärastlõunal jäetakse pärast tunde viis Bayview High keskkooli õpilast.Bronwyn, Aju, on seadnud sihiks Yale’i ülikooli ja ta ei riku mitte kunagi ühtki reeglit. Addy, Kaunitar, on piltilus kooliballide kuninganna. Nate, Kurjategija, on juba narkoäri ajamise eest tingimisi karistada saanud. Cooper, Sportlane, on pesapallistaar. Ja Simon, Heidik, on Bayview High kurikuulsa kuulujuturakenduse looja.Aga Simon ei välju enam kunagi klassiruumist, kuhu ta sisenes. Sest enne, kui aeg täis saab, on Simon surnud. Ning uurijate sõnul ei ole tema surm õnnetusjuhtum. Ta suri esmaspäeval. Teisipäeval oli tal plaanis postitada mahlakaid paljastusi oma klassikaaslaste kohta ja seega on kõik neli tema mõrvas kahtlustatavad. Või on nad hoopis vabaduses viibiva tapja jaoks ideaalsed patuoinad?Sedamööda, kuidas politsei loos selgusele jõuab ja meedia möllab, peavad neli teismelist toime tulema oma valede tagajärgedega ja neid endiselt mängukannina kasutava tundmatu vastasega. Kui nad ei suuda oma erimeelsusi lahendada ja koos tegutseda, satuvad nad otseteed manipuleeriva tapja osavalt punutud võrku.Romaan „Üks meist valetab“ on erinevate tegelaste silmade läbi edasi antud nutika süžeega põnevuslugu, mille lõpplahendus selgub alles viimasel leheküljel. See on midagi enamat kui tempokas krimka – lugu on ühtlasi ka valgustav pilk kooliellu.Karen McManuse debüütromaan ilmus 2017. Tõlkeõigused on müüdud enam neljakümnesse riiki, see on püsinud New York Timesi menukite nimekirjas üle aasta, tõlked on jõudnud menukite nimekirja Suurbritannias, Iirimaal, Saksamaal, Prantsusmaal ja Brasiilias. Loo põhjal on valmimas film. Karen McManuse teine romaan TWO CAN KEEP A SECRET ilmub eesti keeles 2019.

„Poiss, vaata, siin möödus sinu lapsepõlv,“ ütles ema.See lõikas hinge.„Kas see on siis lõppenud?“ ei osanud Kolla midagi targemat öelda.„Niigi pikaks veninud. Ammu oli aeg, et lõpeks.“Poisid on suureks kasvanud. Dokumentaalmuinasjutu (autori žanrimääratlus) viimane osa viib lugeja 1960.–1965. aastate Supilinna, andes tollasest elu-olust sama värvika pildi nagu triloogia esimestes raamatutes „Supilinna poisid“, „Supilinna surmad“ (mõlemad 2012), „Supilinna armastajad I osa“ (2013).

Tavaline romaan isemoodi inimestest. Või vastupidi.Elsa on seitsmeaastane ja ärritab teisi oma isemoodi olekuga. Vanaema on seitsmekümne seitsme aastane ja ärritab teisi hullude tempudega. Näiteks sellega, et seisab rõdul, hommikumantli hõlmad lahti, ja tulistab ootamatuid külalisi värvikuulipüssist.Vanaema on Elsa ainuke sõber. Neil on oma salakeel ja muinasjutuvestjate kuningriik Miamas, mis asub Peaaegu-Ärkvel-Maal. Sinna viib vanaema Elsa öösiti seiklema, kui Elsa vanemad lahku lähevad ja kui Elsat koolis kiusatakse. Selle maa elanikud on kõik isemoodi ja seal ei kästa normaalne olla. Kui vanaema sureb, ei pääse Elsa enam Peaaegu-Ärkvel-Maale, aga see-eest on vanaema korraldanud talle suure seikluse pärismaailmas. Elsa peab kohale viima vanaema kirjad naabritele, kellelt vanaema tahab vabandust paluda. Ülesannet täites õpib Elsa lähemalt tundma joodikut, monstrumit, võitluskoera, vinguviiulit ja teisi majaelanikke ning avastab nii mõndagi üllatavat Miamase ja vanaema kohta.„Vanaema saatis mind ütlema, et ta palub vabandust” on kurbnaljakas argimuinasjutt kiiksuga superkangelastest, elust, surmast ja ühest olulisest inimõigusest – õigusest olla isemoodi. See raamat on kirjutatud sama terava koomikanärvi ja sooja südamega nagu autori esikromaan „Mees nimega Ove”.