Книги, похожие на «Silver Alev, Naer on terviseks»

Kui Johannes Gensfleisch zur Laden zum Gutenberg oma maailma esimese trükimasina käima tõmbas, tundis ta, et midagi on puudu. Piibli paljundamine oli küll püha ja tore, aga masin oli kuidagi… avanematu ja igav. Viga oli loomulikult selles, et vanale heale Johannesele ei laskunud õnne trükkida Avanejate «Tõeraamatut»! Nii tema üldiselt geniaalne bisnutt tasapisi ära kärbuski…Eks ta olegi ju loomulik, et tõeraamatu-laadne avanemine peab esmalt teoks saama ikka eestlaste ehk Kungla rahva seas! Spetsialistid kinnitavad, et «Tõeraamatu» lugejatest 95% tunneb stressi kadumist, jõu taastumist, allergiate hääbumist ning loomulikult intellektuaalselt ja meelelist naudingut! Eriliselt õnnelikel lugejatel avanevat käbinääre lausa kahekordselt!Vanarahvas räägib, et kui «Tõeraamat» kevadisel pööriööl voodi alla peita, sünnib perre lapsi nagu jänestel! Lisaks paljastab hüva trükis selliseid saladusi, et tõenäoliselt peavad siinpool sood tegutsevad salateenistused oma mikrofonid ja räim-tomatis konservid kokku pakkima ja kurvalt kodumaale tagasi vantsima. Näiteks lugu «Eesti Vabariigi eelmised elud» teeb kõigile selgeks, et siinkandis tüli norida ei maksa ning Malle Läsna Mangi horoskoop teeb tuleviku eriliselt selgeks. Et eestlased ennast kogemata hiinlasteks ei peaks, avaldas Püha Markkus oma revolutsioonilise maausu horoskoobi. Ja see kõik on vaid jäämäe veepealne osa!Üks eesti loetumaid huumorisaite http://avanejad.weebly.com, asutati omal ajal vastukaaluks Telegram.ee «reptiili-uudistele». Avanejate horoskoop oli 2013 üks loetumaid uudiseid Postimehes (üle 200 000 lugeja).

"Absurdihuumor. Kange irooniatõmmis. Tautoloogia. Terake nostlagiat. Ülevõimendatud kaasaegne kantseliit on läbipõimitud rahvapärimuslike vemmalvärsside ja luiskekrutskitega. Keelekasutuses on teadlikult sõnu, mis on hakanud argielust teenimatult käibelt kaduma või ununema. Ometi on sellised vaarisade varamust pärit keelendid enamgi kui meeldejäävad. Teisalt pakub teos omaltpoolt uusi sõnu ja väljendeid. Kirjaridadel lippab leidlik eesti keel oma hüplike silpide ja põhjatute ivade segadikuga. Igal juhul peaks üllitis virgutama teisipidi mõtlemist ja rikastama eestikeelset huumorimaailma. Tükati võib tekst üheaegselt olla armas ja rõve, pentsik ja muhe. Samas hoidub see ühemõtteliselt roppustest, näidates et nabaaluseid, püksinööbitaguseid ja istmikuesiseid suunanäitamisi saab teha palju krüptilisemalt. Öhösönaga – kalambuur. Isemoodi.

Humoorikas raamat ääremaalt pärit lihtsast, idealistlikust ja rikkumatust maapoisist Toomas Tartanjanist, kes rändab läbi riigi pealinna õnne otsima, kohates oma teel uskumatuid tegelasi, kellesuguseid on tänapäevalgi terve Eesti täis.

Rahvasuus liigub igasuguseid lugusid, ka uskumatult roppe. Tuleb välja, et meie esivanemad ei olnud sugugi nii ontlikud, kui arvata võiksime. Leelo kogus kokku rahvasuus liikunud ütlemisi, lõbusaid lookesi, lorilaule ja kahemõttelisi krutskitega mõistatusi.*Ega metsa puid kaasa võeta. (Kui ilma abikaasata peole mindi).Viska maha, muidu kukub.Kes on loodud orjama, see orjaku hea meelega! Tee puust ja punaseks.Puhas kui prillikivi.Kui pole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi.Tramm nr.11, ehk – kõnni jalgsi.*Harjutamine teeb harjutajaks, aga meistriks sünnitakse.Ära sitta sega – hakkab haisema.Kes öösel tilli liigutab, see päeval hälli kiigutab.Kiirustama peab aeglaselt.Tulgu taevast kasvõi pussnuge.Läbi siidiussi munni. (Kui midagi väga raskelt või aeglaselt tuli)Hädas nagu mustlane mädas.Valega ei jõua kaugele, aususega ei saa paigastki.Piss on pähe löönud.Käsi kullas või perse mullas.Valetab nagu sitta lõikaks.*Kaks laulu on Saepuru-Sassist ja Sita-Aadust:IVändra metsast leidsin ma,armastuse masina.Vändra metsast leidsin ma,armastuse masina.Läksin seda uurima,selgus- kuulipilduja.Läksin seda uurima,selgus- kuulipilduja.Saepuru-Sass ja Sita-Aadu…

Omapärane luulekogu, inspireeritud Õnne tänava Alma ja tema austaja Einari loost.“Teemade valik on siin laialdane alates armust, valust, mõtisklustest ja lõppedes filosoofilise kõikemõistvusega. Tähelepanuväärsed on tema [Einar Karmiku] tähelepanekud õnne, viimse armastuse, saabunud eluõhtu rõõmude kohta jne. Eriti muljetavaldavad on tema melanhoolsed passaažid õnneihalusest ja õnnetänavalt leitu suhtes. Nagu ta ise ühel nukrushetkel allakirjutanule tunnistas – kui juba Petrarcal oli Laura, miks siis temal, Einaril, ei või muusaks olla Õnne tänava Alma,” kirjutab Ago-Endrik Kerge lembesalmiku saatesõnas.